/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/04/14876840t1h689c.jpg)
Eesti õpetajad, mitmed haridusvaldkonna partnerid ning pedagoogid välisriikidest kohtuvad reedel Tallinna Reaalkoolis, et analüüsida õpetajate järelkasvu nappust ning sellest tingitud üha süvenevat kriisi haridusvaldkonnas.
Õpetajad kogunevad arutama haridusvaldkonna kriisi lahendamise võimalusi (1)
Tallinna Reaalkool on iga kahe aasta järel korraldanud reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsi, et analüüsida arenguid haridusvaldkonnas. Juba esimesel konverentsil 2015. aasta septembris kõneldi õpetajate nappusest reaal- ja loodushariduse valdkonnas. 2023. aasta sügisel on hariduskriis muutunud üldiseks.
2023. aasta märtsis esitasid õpetajate ühendused tänasele valitsuskoalitsioonile kümme palvet, et lahendada haridusvaldkonna sõlmküsimusi. Praegu on õppetajate hinnangul selgelt tajuda, et koalitsiooni sees mõni osapool ei ole valmis kriisi haridusvaldkonnas lahendama. Väärib rõhutamist: õpetajad palusid, et valitsus arvestaks oma tegevusi planeerides riigikogu kultuurikomisjoni 2021. aasta märtsis esitatud suuniseid hariduskriisi lahendamiseks.
Vaja on pädevat karjäärimudelit
Õpetajate järelkasvu põuda aitaks oluliselt leevendada läbipaistev, õpetajate pädevust ja panust haridusvaldkonnas arvestav karjäärimudel, mis oraegu täielikult puudub.
Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelari sõnul palusid haridustöötajad mitmete partnerriikide õpetajate abi eri riikide õpetajate karjäärimudelite tutvustamisel ning nende mudelite tugevuste ja puuduste analüüsimisel.
«Sõnum on ühene, läbimõtlemata karjäärimudel ei toeta arenguid haridusvaldkonnas ning põhjustab järelkasvu nappust õpetajate hulgas. Näiteks on Portugal olukorras, kus õpetajaid tuleb otsida Brasiiliast. Taanis on tõsiseks probleemiks õpetajate läbipõlemine, mille tõttu paljud õpetajad eelistavad töötada osalise koormusega,» rääkis Somelar.
Ta lisas, et kuna näiteks Taanis on klassiõpetajate töötasu madala, siis napib ka järelkasvu. "Nii Vahemere kui ka Läänemere kallastel asuvate riikide kogemus näitab, et õpetajate töötasu peab lähtuma kvalifikatsioonist, panusest õppijatesse, staažist,» rõhutas Somelar.
Lisaks välisriikide partneritele aitavad Eesti õpetajate karjäärimudelit mõtestada Kaubandus-Tööstuskoja direktor Mait Palts, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Seltsi esinaine Elbe Metsatalu, Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar, kauaaegne minister ja Riigikogu liige Tõnis Lukas ning Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.
Kõnelused haridusvaldkonnas valitsevast kriisist on vaid üks oluline osa reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsi programmist. Lisaks räägitakse valdkondlikest arengukavadest, õppe personaliseerimisest, tööst andekate õppijate toetamisel ning jagatakse õnnestumisi haridusvaldkonnas nii Eestis kui ka välisriikides.