Eesti õppurid informaatikaolümpiaadil paremate hulka ei jõudnud

Eesti esindus võistluste avamisel Foto: Tartu ülikooli teaduskool

Ungaris Szegedi linnas selgusid pühapäeva, 3. septembri õhtul 35. rahvusvahelise informaatikaolümpiaadi tublimad 87 riigi ja 351 võistleja konkurentsis – Eesti esindajad seekord paremate hulka ei jõudnud.

Maailmatasemel võistlusel esindasid Eestit sel aastal Aleksander Karpov Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumist, kes sai 303. koha, ning Ralf Robert Paabo, kes sai 294. koha. Samuti võistkonda kuulunud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Kevin Akkermann sai 313. koha ja Hans Gustav Kõljalg 329. kohta. Olümpiaadi parima tulemuse sai Hiina õpilane Tingqiang Xu.

Keerulised ülesanded

Rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil tuli õpilastel kahel võistluspäeval kirjutada viie tunni jooksul valmis etteantud ülesandeid lahendavad arvutiprogrammid. Sealjuures tuli veenduda, et programm töötaks piisavalt kiiresti ja ei kasutaks liiga palju arvutimälu. Tavapärasest keerulisemaks kujunes olümpiaad sel aastal võistluspäevale eelnenud õhtul, mil ülesandeid üle vaadati.

«Ühe riigi juhendajad tõid esile, et komplekti planeeritud ülesannetest lihtsaim oli väga sarnane nende treeninglaagris kasutatule. Ebaõigluse vältimiseks asendati see uuega, mis oli sisult keerulisem,» selgitasid Eesti võistkonna juhendajad Sandra Schumann ja Ahto Truu. Muutuse tulemusel kujunesid õpilaste punktisummad eelmiste aastatega võrreldes erakordselt madalaks.

Elulised olukorrad

Võistluspäevadel lahendati elulisi olukordi. Näiteks leiti teekond võimalikult paljude Ópusztaszeri vabaõhumuuseumi atraktsioonide külastamiseks. Ühtlasi oli komplektis loogikaülesanne, kus pidi suurelt kultuurisündmuselt rahvamassid koju saatma kohalike linnade elu võimalikult vähe häirides. Lisaks tuli osalejatel virtuaalset robotit programmeerida ja tõhustada võistkondade transporti lennujaama.

Olümpiaadikomitee oli Eesti juhendajate sõnul tänavu väga kõrgel tasemel ja tehniliste viperuste arv erakordselt madal. Terve teise võistluspäeva jooksul ei esinenud ühtki tõrget. «Võistlustel, kus peamiseks töövahendiks on arvuti, on seda väga raske saavutada ja juhtub üliharva,» mainis Schumann.

Võistlusvälistel päevadel pakuti huvitavat kultuuriprogrammi. Kahe võistluspäeva vahel viidi võistlejad Ópusztaszeri vabaõhumuuseumisse. Pärast teist võistluspäeva külastati Szegedi loomaaeda ja pakuti sportlikke tegevusi Makó seikluspargis.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastas haridus- ja teadusministeerium.