/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2023/09/01/15562336t1h65a7.jpg)
Kärdla kooli õpilased alustasid õppeaastat uhiuues koolimajas, mis läks maksma üle 8,2 miljoni euro.
Kärdla koolipere alustab õppeaastat uues hoones
Kärdla kooli direktor Margit Kagadze ütles, et koolimaja pakub uusi võimalusi nii õppimiseks kui õpetamiseks ja lihtsalt koosolemiseks. «Looduslähedased toonid, puidune atmosfäär, hiiukeelsed sõnad, isikupärane kujundus ustel või klaasseintel lisavad hubasust ja omapära. Kõik see kokku loob kodutunde – suunab hoidma ja hoolima.»
Olulised on inimesed
Kagadze sõnul majad üksi ei õpeta, kõige tähtsamad on inimesed, kes selles koolis toimetavad. Seda sõnumit kannab ka Kärdla kooli luuletus poetess Ave Alavainu sulest – kooli nägu pole see, mis ees, vaid hoopistükkis see, mis kooli sees.
«Õpilased on need, kellele usaldasime koolimaja avamisel lindi lõikamise. Tegemist on noortega, kes on pärjatud «Hea eeskuju» tiitliga. See on tunnustus, mida jagame igal kooliaastal nendele õpilastele, kelle on välja valinud oma klassikaaslased. Nad kannavad oma käitumise ja olemisega kooli kolme põhiväärtust – on sõbralikud, loovad ja õpihimulised,» rääkis direktor.
Kagadze tänab kõiki, kelle toetusel on Kärdla saanud uue ja hubase koolimaja. «Meil on põhjust olla rõõmus ja südamest tänulik.»
Kaasaegsed õppetingimused
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles, et ühe õpilase vaates on uue koolihoone valmimine olnud pikk protsess. Kooli ajalooga kõrvutades mitte nii väga. «Nüüd oleme aga jõudnud sinna, et saab keskenduda kõige olulisemale ehk õppe- ja kasvatustööle. Uus hoone loob kvaliteetseks õppetööks suurepärased eeldused,» ütles Tasuja.
Kärdla põhikooli arhitektuurivõistluse võitis büroo Arhitekt Must projektiga «Asum», mille autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe ja Andreas Krigoltoi.
«Uus koolihoone paigutub linnaliselt juba olemasolevate õppehoonete vahele, kuid astub tänava suhtes tugevalt tagasi, paigutudes vaikse sisehoovi keskele. Visuaalne kohalolu piki tänavat kulgevas hoonete rivis on tekitatud õhulise terasraami poolt, millele lisab linnalist mõõdet rippuv valguslagi ning helenduv kooli silt,» kirjeldas arhitekt Ott Alver.
Ta lisas, et uus väljak tekitab eri õppehoonete esisele avalikule ruumile keskme – Kärdla linnas on tekkinud uus sõlmpunkt, kuhu peaväljakult tulla.
Alveri sõnul tõestas hilissuvine jalutuskäik uue koolihoone ümber, et Kärdla viilkatustega väikehoonete skaala on edukalt kandunud koolihoone suurde kujundisse.
Siksakjas viilkatuste laine mõjub kaasaegselt, kuid suudab piirkonna kontekstiga dialoogi astuda. Katuste all tekib vaheldusrikas rütm tühjuse ja mahulise vahel. Hoovides astub madalam maht kuni keskse hooneosani tagasi – tekib kolmest küljest piiratud väliruum, kuhu pääseb otse klassiruumidest. Hoovid on osaliselt kaetud klaaskatusega, pakkudes võimaluse väliruum palju mitmekülgsemalt kasutusele võtta.
Haljastus- ning istutuskastid aktiveerivad vaheruumi veelgi, rikastades ja suunates õpilaste tegevust. Samas peab hoovialade täpse funktsiooni fikseerimise asemel suunama seda loovalt kasutama – loodud on ruumilised võimalused, mitte piirangud. Õpilased on palutud klassiruumi hoovi laiendama ning selle endale «kaaperdama».
Kärdla kooli uue õppehoone ehitas OÜ Ehitus5ECO. Kogu Kärdla kooli ehitusprotsess ja sellega kaasnev läks maksma koos käibemaksuga 8,24 miljonit eurot, millest 3,4 miljonit oli riigi kaasfinantseering Euroopa Liidu regionaalarengu fondist.