Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel

1. september Jakobsoni kool Foto: Elmo Riig

Meile kõigile on oluline, et tulevikus oleks Eestis üha rohkem aktiivseid ja teadlikke kodanikke – inimesi, kes tahavad ühiskonnaelus koostöiselt kaasa rääkida, muutusi ellu viia ning suudavad muutuvas maailmas ka kohaneda. Selliseks inimeseks kasvamine ei toimu aga üleöö, vaid nõuab julgust, teadmisi, praktilisi kogemusi ja väärtuste arendamist. Üheks viisiks seda saavutada on lõimida formaalhariduses saadavat väärtuslikku teoreetilist teadmist praktiliste harjutustega, nagu kaasav eelarvestamine.

Kehtivas riiklikus õppekavas on ühiskonnaõpetuse üheks eesmärgiks seatud see, et õpilane omandaks oskuse ja valmiduse ühiskonnaellu sekkuda. Seda ei saa meie meelest saavutada ainult teooria abil, kuid kus on probleem, seal on ka lahendus. Andmaks koolidele vajalikud vahendid demokraatia päriseluliseks läbiharjutamiseks, viisid MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ja SA Eesti Koostöö Kogu 2020/2021. õppeaastal ellu esimese kaasava eelarvestamise projekti. Kui toona osales projektis neli kooli, siis nüüdseks on nelja lennuga seda katsetanud juba 17 kooli üle Eesti ning ootame uusi koole sellega ka järgmisel õppeaastal liituma.

Koolide kaasava eelarvestamise raames annab kool osa oma eelarvest õpilastele otsustamiseks. Sarnaselt kohalikes omavalitsustes korraldatava kaasava eelarvega saavad õpilased oma ideid välja pakkuda, neile kampaaniat teha ja lõpuks valimispäeval digitaalselt või pabersedelil hääletada. See annab õpilastele otsedemokraatia kogemuse, arendab arusaamist kooli eelarvestamise ja seega laiemalt avaliku sektori protsessidest ning suurendab teadlikkust osalemise võimalustest koolielus. Kõik see arendab pikas perspektiivis noorte demokraatlikke väärtusi ja kogemust, mis hiljem toetab kodanikujulgust ja -aktiivsust. Kodanikujulgus on omakorda väga tähtis demokraatia hoidmisel ja korruptsiooni vähendamisel.

Kuna kohaliku omavalitsuse valimistel on võimalik hääletada juba alates 16. eluaastast ja sellega kohalikku ellu panustada ning ajalooliselt on noorte osalus riigikogu valimistel olnud pigem kehv, siis on näha, et ka riigile oleks kasulik, kui noortel on teoreetiliste teadmiste kõrval ka juba praktiline kogemus ja julgus kaasa rääkida. Lisaks tahame projektitegevuste abil näidata, et kodanikuks olemine ei ole piiratud vaid valimistega ning aktiivne saab olla ka valimistevahelisel ajal. Selleks julgustame noori kasutama regionaalsel ja riiklikul tasandil keskkonda rahvaalgatus.ee ning Euroopa Liidu tasandil Euroopa kodanikualgatuse portaali.

Lisaks päriselulisele demokraatiakogemusele saavad õpilased arendada digipädevusi (e-hääletus), praktiseerida projektijuhtimist, omavahelist koostööd, eelarve koostamist, kommunikatsiooni ja muid ülekantavaid oskusi. Mis peamine noored saavad eduelamuse ning projekti lõpuks on olemas reaalne silmaga nähtav ja käega katsutav tulemus. Kuidas on noored koolielu parandanud? Ellu viidud ideede hulgas on olnud näiteks pisiloomaaed küülikutega, poksikott jõusaali, hügieenitarvete kapid tüdrukutele, koolistaadioni remont, lauatennise ja õhuhoki lauad, kevadballi korraldamine ja palju muud, millega saab tutvuda leheküljel demokraatia.rahvaalgatus.ee.

Lause «Vau, ma ei teadnudki, et õpilastel on koolielu parandamiseks nii palju ideid», mida oleme ajurünnakutel õpetajate käest sageli kuulnud, ning mitmel juhul sadadesse tõusnud hääletusest osavõtt (praegused rekordid on 574 häält Narva Pähklimäe gümnaasiumis ja 538 häält Tallinna Läänemere gümnaasiumis) näitavad, et huvi on kooliperel olemas.

Samas on iga kool, klass ja aastakäik erinev ning hea projektijuhtimise juurde käib ka riskide väljaselgitamine ja alternatiivsete lahenduste leidmine. Paaril juhul on koolid jänni jäänud väheaktiivsete õpilaste või vastupidi huvitegevusega juba ülekoormatud õpilastega. Lahendusena on keskendutud seejärel õpilasesindusele või mõnele konkreetsele klassile ning projekt on seotud näiteks loovtöö või mõne ainega. Tähtis on meeles pidada, et tegemist ei ole ühekordse tegevusega. See on pikaajalise mõjuga protsessi esimene samm ning paneb tööle laiema kultuurilise muutuse koolides nii kooli töötajate ja õpilaste vahel, aga ka kooli juhtkonna ja õpetajate vahel.

Kolmes koolis, kus me kaasava eelarvestamise mõju küsimustike abil hindasime, leidsime, et koolielus aktiivselt osalevate õpilaste arv kasvas pärast projekti 15 protsenti ning paranesid teadmised sellest, kuidas kooli otsustusprotsessides osaleda. Lisaks tõusis 19 protsendi võrra nende õpilaste arv, kelle arvates õpilasi alati või tihti kooli jaoks tähtsate otsuste tegemisse kaasatakse. Väärib ka märkimist, et projektiga kasvas 70 protsendi võrra nende õpilaste arv, kes saavad kooli eelarve koostamisest piisavalt või väga hästi aru, samuti muutus õpilaste jaoks olulisemaks, et neil oleks võimalus kooli eelarve üle otsustada.

Demokraatia ning demokraatlik juhtimine ja valitsemine on elustiil, mis vajab harjutamist, harjutamist ja veelkord harjutamist. Proovimine, läbikukkumine ja uuesti proovimine on seetõttu vägagi teretulnud ning kus mujal veel harjutada kui mitte koolis?

Artikkel ilmus Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri väljaantavas Eesti noortevaldkonna digiajakirjas MIHUS.