Lääneranna valla otsusega sellest sügisest suletud Metsküla algkooli spordi- ja inimõpetuse õpetaja Maris Altmann rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et tänaseks on õpetajad kätte saanud ka koondamisteate ning lastel on vaja hakata uut kooli otsima.
Metsküla kooli laste vanemad ei otsi veel uut kooli: «Äkki on veel võimalus midagi muuta» (2)
«Kollektiivne teade on tulnud, kuid isiklikult ei ole pöördutud veel. Ma olen ka vastanud kollektiivse teate saamise pealt, et ma sooviksin konsultatsiooni. Seda ma veel ootan,» rääkis Altmann.
Konsultatsiooni soovib ta seetõttu, et teada saada, millised on tema võimalused pärast kollektiivse koondamisteate saamist. «Teade tuli kaks nädalat tagasi,» lisas Altmann.
Tulevik teadmata
Milline tunne oli kuu enne uue kooliaasta algust koondamisteade saada? «Me oleme väga suures usus elanud, et saavutatakse vallaga kompromiss, et kool saaks jätkata. Praegu seda kompromissi ei ole. Ma ei oska öelda, mis tunne teistel on, kuid ma usun, et see on sarnane – väga kurb ja kurnatud tunne on. Me oleme väga pikalt tegelenud lisaks õpetamisele võitlusega. See kurnatuse tase on väga kõrgel,» vastas Altmann.
Ta on põgusalt pilku peal hoidnud tööpakkumistel ning teab, et Lääneranna valla koolides on saadaval mõni üksik ametikoht – seda ei ole kindlasti piisavalt kõikide Metsküla algkooli õpetajate jaoks. Kuigi Eestis on suur õpetajate puudus, siis on seni tööpakkumise saanud vaid üks Metsküla algkooli õpetaja.
Altmann kolis perega Metskülla mõne aasta eest ning on kõik oma säästud ja investeeringud uude elukohta paigutanud. «Tahtsin siia elama tulla ja siia elama jääda. Ma ise ei näe, et läheksin kuhugi mujale kaugele tööle,» lausus Altmann.
«Inimesi, keda koondatakse, peaks tööandja konsulteerima ning praegu ma ootangi vastust enda kirjale, et millal see võiks toimuda,» lisas Altmann.
Paraku pole keskset organiseerimist ka haridus- ja teadusministeeriumi poolt. «Sellist ühist arusaama ei ole kellelgi. Loogiline oleks, et kui nii suur koondamine toimub, siis võiks see süsteemselt minna, kuid praegu on kõik teadmatuses ja ootavad oma personaalseid teateid. Tegelikult mingit selgust ei ole,» ütles Altmann.
Lapsevanemad pole lootust kaotanud
Kümme päeva enne kooliaasta algust ei ole Metsküla algkoolis ükski lapsevanem loobunud mõttest, et Metsküla algkool jätkab tegevust. «See usk, tahe ja soov on nii suur, et kõik siiralt usuvad, et midagi on võimalik veel muuta,» lausus Altmann. «Praegu me ootame vastust enda kirjale, et me sooviks homme kohtuda volikogu ja vallavalitsusega, et arutada veel kord võimalusi ja siis ilmselt otsuseid langetada laiemalt,» lisas Altmann.
«Ma ise olen ka lapsevanem selles koolis ja saan aru, et see tundub jabur, et kuidas me veel ei ole midagi muutnud. Aga meil on kogu aeg see usk nii suur olemas, et äkki on veel võimalus midagi muuta,» selgitas Altmann, miks ei ole lastele veel uut kooli otsitud. Ta märkis, et kõige lähem kool on 18 kilomeetri kaugusel ning paljud pered on öelnud, et siis nad lahkuvad sellest vallast.
Vallale saadeti soov kohtumiseks eelmisel neljapäeval ning soovitakse kohtuda homme. Vallast ei olnud nad täna hommikuks veel vastust saanud. «Pigem on antud märku, et ei soovita tegeleda nende teemadega. Et inimesed on väsinud ja et saaks kaelast ära selle teema,» ütles Altmann.
Kokkusaamine venib
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles Postimehele, et vald on Altmanni kirja kätte saanud ning ka vastas talle, et kohtumine võiks toimuda selle nädala reedel või järgmise nädala esmaspäeval. «Kirjavahetus on olemas. Teised töötajad ei ole praeguseks seda konsultatsiooni soovinud,» lisas Saare.
Vallavanema sõnul peaks konsultatsiooni korraldama koolidirektor oma töötajatele. «Lõpe koolis – kui võeti vastu otsus, et suletakse – saatis töötajatele koondamisteate direktor ning hilisemad konsultatsioonid töötajatele peaks korraldama koolidirektor,» selgitas Saare ja lisas, et Metsküla kooli puhul on teada, et direktor, kes on samuti koondatud, viibib praegu haiguslehel ning ei saa konsulteerida.
«Ma olen ise ka lapsevanem ja minu soovitus vanemale on valida kooliealisele lapsele kool, kus ta 1. septembrist õppima hakkab,» jätkas Saare.
Ehkki vanem valib lapsele uue kooli ning vald ei tee selles osas mingeid toiminguid, hoiab vald ikkagi silma peal sellel, et lapsed läheksid edasi õppima. «Me hoiame pilku peal! Me teame, kuhu on läinud Lõpe kooli õpilased ja kuhu Virtsu kooli omad. Selle valiku, kuhu laps läheb, teeb lapsevanem ja vald ei saa kuidagi kohustada, kuhu kooli laps läheb,» vastas vallavanem.
Tema sõnul on mõned Virtsu kooli lapsevanemad küsinud lastele kohta Muhu koolis. «Metsküla kooli puhul me teame, et ükski lapsevanem ei ole teist kooli valinud,» lausus Saare.
Vald peab tagama õppekoha
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Piret Sapp selgitas, et kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada õppekoht põhiharidust andvas õppeasutuses igale tema haldusterritooriumil elavale lapsele.
«Seega peab valla- või linnavalitsus määrama lapsele elukohajärgse kooli. Vanemal on põhiseadusest tulenev õigus valida lapsele ka mõni teine kool, näiteks erakool või mõne teise KOVi kool,» lisas Sapp. Ta selgitas, et kui soovitud koolis on vabu kohti ja õpilast on kooli põhimääruse tingimustel võimalik kooli vastu võtta, saab laps käia ka mitteelukohajärgses koolis.
«Kuid tuleb silmas pidada, et õigused on erinevad – elukohajärgne kool ei saa keelduda lapse vastuvõtmisest. Teine kool võib keelduda, kuid sedagi vaid põhjusel, et koolis, täpsemalt siis vastavas klassis, kuhu laps peaks õppima asuma, puuduvad vabad õppekohad,» lisas ta.
«Kui laps õppis seni koolis, mis selleks õppeaastaks suleti ja mis oli tema elukohajärgne kool, siis peab valla- või linnavalitsus teavitama lapsevanemat, millisesse kooli saab laps õppima asuda,» rõhutas Sapp.