/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2023/08/18/15530149t1hdd41.jpg)
Paide Vallimäel neljapäeval peetud Eesti suurimal haridustöötajate sündmusel Haridustreff leidsid ligi 700 haridustöötajat, et kooli nutikus ei sõltu mitte niivõrd infotehnoloogiast, vaid õpilastest ja õpetajatest.
Haridustöötajad: kooli nutikuse taga on eelkõige inimesed, mitte tehnoloogia
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor Jaan Aru püstitas küsimuse, kas nutikas kool on see, kus on palju nutividinaid, ning vastas ise, et mitte ilmtingimata.
«Minu unistuste kool on see, mis õpetab lapsi oma asjadega hakkama saama, iseennast juhtima. Ja nutikad lapsed ise valivad, millal neil on vaja tehnoloogiat, nutividinaid, tehisaru. Nad oskavad neid kasutada ja teavad, millal ja milleks neid vaja on. See on nutikas kool,» rääkis Aru.
Oluline on oskus puhata
Koolitaja ja psühholoog Andero Teras kommenteeris õpetajate läbipõlemist ja toonitas, et kui õpetaja hakkab läbi põlema, siis on oluline teada saada, mis faasis ta on. «Tihtilugu defineeritakse läbipõlemine siis, kui ollakse juba töövõimetu. Sa pead hakkama märkama esimesi läbipõlemise tunnuseid, kui sa päeva tipphetkel, loominguliste asjadega tegelemise ajal, paned hoopis hindeid sisse,» rääkis Teras.
Tema sõnul on teine asi oskus võtta puhkust. «Sa ei pea kartma seda, kui vajad lisapuhkepäeva või viimast tundi enda jaoks. Kolmas asi läheb kollektiivsele tasandile. Tuleks kuulata kolleegi, kes sulle ütleb, et viimasel ajal sul on raske olnud, võibolla hoopis teed seda või toda ja sa ei saada toda kolleegi „pikalt“ vaid ikka kuulad teda,» rääkis Teras.
Nutisõltuvust tuleb ravida nutikalt
Teaduse populariseerijad Aigar Vaigu ja Andres Juur arutlesid, kuidas koolilapsi telefonist välja tuua. «Kui lapsed telefonist välja võtta, siis tuleb neile anda mingi asendustegevus, sest loodus tühja kohta ei salli. Kui lapsele uut võimalust ei looda, «kukub» ta telefoni tagasi,» arutlesid Vaigu ja Juur.
«Telefon on justkui kuninglik kelluke, mille abiga saab kutsuda enesele erinevaid teenreid. Olgu see siis narr, kes Youtube’is meelt lahutab, olgu see kelner, kes toidutellimise rakendusest süüa toob või olgu see tõld takso või tõuksi näol, mis sind kuhugile sõidutab,» jätkasid Vaigu ja Juur. «Võttes selle kellukese lastelt ära, saame neile asemele anda näiteks vastutuse. Näiteks. kui me korraldame koolis mõnda sündmust, peaksime me endalt küsima, kas saaksime korraldamistegevused anda üle lastele, kes nendega suurepäraselt ja ilma telefonita toime tulevad.»
Hariduselu vajab uuendusi
Haridustrefi üks korraldajaid Lilian Promet ettevõttest Meaningful Talks rääkis, et viimastel aastatel on toimunud ühiskonnas suured muutused ja nüüd on käes on murranguline aeg. Eesti haridussüsteem karjub uuenduste järele. Õpetajatele esitatud nõuded aina kasvavad: märksõnad on muutunud õppekavad, kaasav haridus, suhted lastevanematega ja uuendused tehnoloogias, näiteks Chat GPT.
«Selleks, et muutuvas maailmas hakkama saada, tuleb nii haridustöötajatel, koolidel kui ka riigil olla nutikam eestvedaja. Nutikam eesvedaja vaimse ja füüsilise tervise osas, nutikam eestvedaja teadmiste edastamise osas ning nutikam eestvedaja sotsiaalsete- ja enesekohaste oskuste edasiandmise osas,» märkis Lilian Promet.
Haridustreffi korraldab teist aastat Meaningful Talks OÜ.