/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/11/15516240t1h5b9a.jpg)
Kõik lasteaiad ja koolid peavad tegema endale kava, kuidas nad hakkavad eesti keeles õpetamise kohustust täitma, ütles Narva linnapea Katri Raik (SDE).
Katri Raik: riigigümnaasiumid leidsid endale üllatavalt kiiresti õpetajad
Raigi sõnul oli juuni lõpu seisuga haridus- ja teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele õppe nimekirjas 97 õpetajat – kaks B2-rühma ja neli C1-rühma, lisaks avas keeleamet suvel veel ühe B2-rühma.
Loe ka: «JÕGEVALT OTSE NARVA ÕPETAJAKS 〉 «Kindlasti on raha väga oluline, mitte esimesel kohal, aga siiski»
Raik lisas, et paljud koolid ja lasteaiad kasutavad oma personalile keeleõppe korraldamisel töötukassa rahastust. «Seda, kui paljud õpetajad loobuvad keeleõppest, pole praegu veel võimalik öelda. Iga kool ja iga lasteaed koostavad alates 2023. aasta septembrist oma asutuse ülemineku kava, mille üks osa on personali planeerimine. Koostatud üleminekukavad näitavad, kui palju vajavad asutused alates 2024. aasta sügisest uusi õpetajaid ja kui palju õpetajaid kaotab järgmisest aastast töö,» lausus Raik.
«Ühel riigigümnaasiumil on puudu pool matemaatika kohta, teisel olid kevadel kõik kohad täidetud. Aga riigigümnaasiumid leidsid üllatavalt kiiresti endale õpetajaid,» rääkis Raik. «Praegu on hädavajalik, et kõik lasteaiad ja koolid teeksid endale kava, kuidas nad eestikeelset õpet hakkavad vastavalt seadusele rakendama,» lausus Raik.
Linnapea sõnul soovib linnavalitsus sellest sügisel rääkida, et kõigil oleks selge, millised õpetajad õpivad keelt ja millised mitte. «Tahame igasse lasteaeda ja kooli sisse vaadata,» rõhutas Raik.
Raigi sõnul elukoha leidmise taha midagi ei jää. «Narvas on ligi 2000 tühja korterit, korteri leiab kindlasti. Küsimus on aga selles, kas ta vastab ka kellegi ootustele,» ütles Raik.