Riik tahab kodus logelevad noored tööle või tagasi õppima suunata

Tiit Riisalo sõnul tuleb haridus- ja tööelust kõrvale jäänud noored üles leida Foto: Taavi Sepp

Kohalikele omavalitsustele avanes Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) 8 miljoni eurone taotlusvoor, et saaks jätkuda mitteõppivate ja -töötavate noorte toetamine tagasi haridusse või tööturule jõudmiseks.

Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo leiab, et omavalitsustel peab säilima võime leida üles tuge vajavad noored, kes on jäänud välja nii haridusest kui tööturult. «Samas tundub mõnikord, et räägime ainult kõrvalejäänud noorte panusest majandusse, tootlikkusest – kuivadest numbritest. Hoopis olulisem on aga abi, et nad leiaksid oma tee, kuidas tööturul hästi hakkama saada. Tähtis on, et noored saaksid ennast teostada ja elus läbi lüüa,» ütles Riisalo.

Taotlusvooru läbi viiva RTK tööturu- ja hoolekande talituse juhi Ülle Luide sõnul saavad kohalikud omavalitsused hakata toetuse taotlusi esitama hiljemalt 15. septembrist ning neid võetakse vastu jooksvalt kuni 2024. aasta lõpuni või eelarve ammendumiseni.

«Toetust on oodatud taotlema kohaliku omavalitsuse üksused, valitsusasutused ja nende allasutused, samuti juriidilised isikud,» selgitas Luide ja lisas, et projektitaotlusi kokku pannes peaks arvestama, et juhul kui noortele suunatud tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.

Toetuse maksimaalne summa noortele suunatud tegevusele on kuni 850 000 eurot projekti kohta. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 48 kuud. Tegevuse taotlusvooru eelarve on 8 miljonit eurot, millest 5,6 miljonit eurot pärineb Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 2,4 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Noortegarantii tugisüsteem lähtub Euroopa Liidu Noortegarantii algatusest ja on osa 2022. aastal valitsuse kinnitatud uuest noortegarantii Eesti tegevuskavast, millega toetatakse 15–29-aastaseid noori hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist, et nad saaksid kvaliteetse töö või praktika pakkumise, leiaksid tee haridustee jätkamiseks või õpipoisiõppeks.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal 16–26-aastaseid mitteõppivaid, -töötavaid ega koolitusel osalevaid noori 20 800. Tänavu langes esimeses kvartalis noorte töötute arv 4200 võrra ning noorte töötuse määr oli 11,5 protsenti. Siiski on see oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr. Kuna sihtrühma kuuluvad inimesed ei õpi ega tööta, vajavad nad toimetulekuks tihti ka perekonna ja riigi abi, mistõttu on omavalitsustel võimalik pakkuda teenuseid ka noorte vanematele ja nende tugivõrgustikule, samuti on võimalik teha ennetustööd juba ka noortega alates 13. eluaastast.

Noortegarantii tugisüsteemi tegevusi koordineerib sotsiaalkindlustusamet, mis haldab ka infosüsteemi, kust omavalitsused saavad kahel korral aastas infot oma piirkonnas elavate noorte kohta. Nii saab nendega ühendust võtta ja anda teada, et vajadusel on tugi olemas.