Vaata, kes said tänavu noore õpetlase stipendiumi

Copy
Tänavu pälvisid noore õpetlase stipendiumi 20 noort
Tänavu pälvisid noore õpetlase stipendiumi 20 noort Foto: Eiko Lainjärv

Tallinna muusika- ja balletikoolis neljapäeval toimunud pidulikul tunnustusüritusel andsid president Alar Karis ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas üle 5000-eurosed noore õpetlase stipendiumid, millega toetatakse gümnaasiumi lõpetanud 20 noore haridustee jätkamist mainekates välisriigi ülikoolides.

Karise sõnul annab haridus oskuse maailma vaadelda, näha seoseid ja leida uusi vaatenurki. «Hariduse abil näeme kaugemale. Eesti vajab meie noorte pilku, nende pilku vajab maailm. Ja siin ei ole vahet, millise valdkonna on meie noored valinud. Me ei saa öelda, et juristi pilk ühiskonnale on õigem kui kunstniku või loodusteadlase oma. Igaüks on treenitud nägema eri tahke ning nende kokkuliitmine on see, mis toob meile paremad otsused, hoolivama ühiskonna ja innovaatilisema tuleviku,» sõnas Karis.

Oluline on vaadata kodumaalt välja

«Mil iganes olen meie noorte inimestega vestelnud, on minu soovitus olnud jätkata oma hariduse teed Eestist kaugemal. Minna ja vaadata. Ja tagasi tulla. Sest ka kogemus mõnest teisest koolkonnast, teisest ühiskonnast või teisest haridussüsteemist teritab pilku,» lisas riigipea.

President tänas ka ettevõtjaid, kes on otsustanud noorte tulevasi õpinguid toetada. «Haridusse panustamine on märk pikast vaatest ja oma riigi tulevikust hoolimisest. Jagatud stipendiumid on seemned, loodetavasti mitte ainult stipendiumi saanud noorte tuleviku rohtaeda, vaid ka eeskujuks teistele, seemned, millest kasvavad uued algatused meie hariduse toetamiseks,» ütles president Karis.

Eesti hariduse saadikud

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase tõdes, et praegused noored teevad haridustee jätkamisel väga teadlikke, oma tugevustest lähtuvaid valikuid ning õpitakse südamelähedast eriala, olgu selleks siis kunst või õigusteadus.

«Välisülikoolides õppima asudes olete just teie Eesti hariduse saadikud, kelle sõna, mõtte ja tegude järgi hinnatakse Eestit, tema suurust. Tänu meie usule haridusse ei ole me väike riik. Eesti on eriline ja selle teevad eriliseks just teiesugused tublid ja nutikad noored,» sõnas minister ning avaldas lootust, et välisülikoolist saadud väärtusliku teadmiste ja oskuste pagasiga naastes saavad tänastest stipendiaatidest meie riigi tulevikku panustajad.

5000-eurose stardirahaga saab noor rahastada oma esimest õpingute aastat. Stipendiumifondist poole paneb välja rohkem kui 10-liikmeline eratoetajate grupp, kellest mitmed on stipendiumi toetanud rohkem kui 10 aastat. Omalt poolt panustavad stipendiumi suurusesse ka endised stipendiaadid, kes on oma õpingud lõpetanud.

Populaarseim õppimiskoht on Holland

Sihtriikide seas on jätkuvalt populaarne Holland. Lisaks on esindatud ka Suurbritannia, Rootsi, Itaalia, Ameerika Ühendriikide, Soome, Lõuna–Korea, Taani, Šveitsi ja Saksamaa ülikoolid. Esmakordselt on sihtriikide seas ka Iirimaa ja Belgia.

Erialade valik ulatub reaalainetest kunsti ja muusikani. Õppima asutakse nii arhitektuuri ja ehituse, loodusteaduste, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, turvateenuste, õigusteaduste, humanitaaria, kunstide, sotsiaal-ja käitumisteaduste kui ka tehnikaga seotud erialadel.

Lōuna-Koreasse õppima suunduv Keitlin Ossis sõnas, et riik puges tema südamesse pea viis aastat tagasi. «Lisaks rikkalikule kultuurile on Korea ka tehnoloogiliselt väga arenenud ja kütkestav, mis sobib mulle kui matemaatika ja IT-huvilisele suurepäraselt ning mis süvendas minu soovi minna just sinna õppima,» sõnas ta.

«Minu eesmärk on tuua välismaalt Eestisse kogemusi, mida siin veel pole ning ühtlasi võtta tudengielust maksimum — leida väljakutseid ja panna pidu kõikjalt pärit sõpradega!» kirjeldas oma eesmärke Saksamaal õpinguid alustav Ats Marek Tender.

Tänavu antakse stipendiume välja juba 20. korda. Kokku on alates 2004. aastast välja antud üle 200 stipendiumi. Sel aastal esitati tähtaegselt rekordarv taotlusi – 66.

Noore õpetlase stipendium (NÕS) on Eesti ettevõtjate, haridus- ja teadusministeeriumi ning haridus- ja noorteameti koostöös välja antav stipendium, mille eesmärk on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolides.

Stipendiumi pälvisid:

Iti-Marleen Plink (Miina Härma gümnaasium) – Artevelde University of Applied Sciences

Ann-Gretel Erik (Gustav Adolfi gümnaasium) – University College London (UCL)

Margareeta Rebane (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium) – Malmö University

Eva Karmen Kasemets (Gustav Adolfi gümnaasium) – Rome University of Fine Arts

Anna Sljapnikova (Vanalinna hariduskolleegium) – University of Amsterdam

Anni Kuuseok (Saaremaa ühisgümnaasium) – Dun Laoghaire Institute Of Art Design + Technology

Rahel Peäske (Tallinna muusika- ja balletikool) – University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy

Keitlin Ossis (EBS gümnaasium) – Yonsei University

Ats Marek Tender (Saue gümnaasium) – Karlsruhe Institute of Technology

Moon Ree Jalakas (Rocca al Mare kool) – Technical University of Munich

Paul Kaspar Nurk (Tallinna reaalkool) – Universiteit Leiden

Anna Milena Linder (Gustav Adolfi gümnaasium) – Harvard University

Xenia Voronovich (Narva keeltelütseum) – University of Groningen

Mairo Trump (Gustav Adolfi gümnaasium) – Technical University of Denmark

Gertrud Lukas (Tallinna Prantsuse lütseum) – Eindhoven University of Technology

Kristiine Kaldmaa (Hugo Treffneri gümnaasium) – Utrecht University

Lisanne Pappel (Tartu Heino Elleri muusikakool) – Conservatorium van Amsterdam

Martin Pajumaa (Tallinna muusika- ja balletikool) – Lucerne University of Applied Sciences and Arts

Sander Simson (Tallinna reaalkool) – Eindhoven University of Technology

Liisa Maria Kull (Gustav Adolfi gümnaasium) – Technische Universiteit Eindhoven

Tagasi üles