/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2023/03/13/15196524t1h3e18.jpg)
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ) toob esile, et sageli saabuvad kutseõppele kehva eesti keele oskusega noored, mistõttu on vaja nende keeleõppe parandamiseks kutsekoolides erinevate haridusasutuste koostööd.
Kutsekoolide mure: neile saabuvad niru eesti keele oskusega õpilased
Arvestades seda, et kutseharidus peab võimaldama nii kõrgetasemeliste kutseoskuste kui väga heal tasemel eesti keele oskuste omandamist, on Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing valmis igakülgseks koostööks lahenduste leidmisel sellele koolide jaoks juba pikalt päevakorral olnud murele.
«Eestikeelse õppe pakkumine on paljude kutsekoolide jaoks olnud juba aastaid murekohaks nõrga riigikeele oskusega põhikooli lõpetajate tõttu. Arvestades seda, et kutsekeskharidusõpe peab võimaldama nii erialaste oskuste kui üldhariduslike teadmiste omandamist, siis puuduliku riigikeele oskuse süvendatud õppeks aja ja võimaluste leidmine eeldab väga mõtestatud koostööd koolide ja koolipidaja vahel ning strateegiliste tugimeetmete rakendamist. Siinkohal tasuks muuhulgas vaadata kõrgkoolide sellekohase praktika poole, kus riigikeele süvaõpingute toetamiseks on võimalik rakendada nominaalse õppeaja pikendust,» rääkis EKEÜ juhatuse esinaine ja Tallinna Majanduskooli direktor Triin Laasi-Õige.
«Arvestades teema aktuaalsust ja olulisust, väärtustame ühinguna võimalust strateegiliseks koostööks nii koolipidaja, tööandjate kui teiste osapooltega, et probleemkohad läbi arutada ja ühiselt lahendusi leida,» ütles Laasi-Õige.
Ühine eesmärk on, et kutseharidusest väljuks noored, kellel on väga heal tasemel erialaoskused, aga ka suutlikkus eesti keeles väga hästi hakkama saada nii töö- ja ühiskonnaelus kui edasises elukestvas õppes. «Selleks tuleb aga ka oluliselt rohkem panustada eesti keele õpetamisele põhikoolis. Vähese eesti keele oskusega põhikooli lõpetajad on mitmetele kutsekoolidele probleemiks, eriti piirkondades, kus puudub eestikeelne keskkond. Siin on oma roll ka kohalikel omavalitsustel,» ütles Laasi-Õige.
Tema sõnul ei tohiks unustada, et kutseharidus on Eesti haridussüsteemi osa. «Jagame Eesti hariduselu rõõme ja muresid, aga kohati on meie murekohad isegi suuremad. Sarnaselt üldhariduskoolidele on ka meil keeruline leida häid üldainete õpetajaid ja tugisetsialiste, aga väga keeruline on leida ka erialaeksperte kutseõpetajateks ehk kutsehariduse spetsiifiliseks murekohaks on kutseõpetajate järelkasv ja paindlike õpetajakoolituste võimaluste leidmine.»
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ) on kutsekoolide juhte, töötajaid ja kutsehariduse toetajaid ühendav mittetulundusühing. EKEÜ on haridus- ja teadusministeeriumi sotsiaalne partner. Liikmed osalevad haridust ja kutseharidust puudutavate initsiatiivide, strateegiate ja seadusandluse väljatöötamisel ning elluviimisel. Ühingul on 135 liiget.