Uuring: üliõpilaste väljaminekud kasvavad sissetulekutest kiiremini

Eestis on piisavalt raha ja huvi riigikaitse võlakirjadesse investeerimise vastu. Foto: Arvo Meeks

Üle-euroopaline üliõpilaste küsitlusuuring Eurostudent 8 näitab, et Eesti üliõpilaste keskmised väljaminekud on kasvanud kiiremini kui sissetulekud, mistõttu nende rahaline tasakaal on habras.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et üliõpilaste rahalise toimetulekule tuleb rohkem tähelepanu pöörata ning ministeerium seda ka teeb.

«Õppetoetuste ja õppelaenude süsteem vajab uuendamist, nii et see suudaks vastata üliõpilaste vajadustele ka viimastel aastatel aset leidnud kiire hinnatõusu tingimustes,» ütles Kallas. «Töötamine peaks olema üliõpilastele pigem võimalus eneseteostuseks, mitte tungiv vajadus toimetulekuks. Juba septembrist kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse määrasid, mis peaks tooma mõningast leevendust kehvemas majanduslikus olukorras üliõpilastele. Õppe- ja vaimse tervise nõustamist pakuvad kõrgkoolid, kes loodetavasti teevad kõik, et need teenused jõuaksid abivajajateni.»

Rahaga seotud mured süvenevad

Eurostudent 8 Eesti uuringu juht ja analüüsi üks autor Sandra Haugas ütles, et üliõpilaste rahalise toimetuleku raskused on esile kerkinud ka juba varasemate aastate uuringutes.

«Nüüd on probleem veelgi teravnenud, mida võib üleüldise hinnatõusu taustal pidada ootuspäraseks,» ütles Haugas. «Eesti üliõpilased on läbi aastate oma elamiskulude katmiseks intensiivselt töötanud ning selle mustri jätkumist näitab ka käesolev uuring. Üliõpilaste rahalised toetused olid juba ammu ajale jalgu jäänud, mistõttu on positiivne näha, et tulevast sügisest on oodata nende märkimisväärset tõusu.»

Eesti üliõpilaste sissetulekud pärinevad valdavalt ehk 65 protsendi ulatuses töötamisest. Keskmised netosissetulekud ühes kuus on 1078 eurot ja väljaminekud 1023 eurot. Võrreldes 2019. aastaga on väljaminekud kasvanud neljandiku võrra, sissetulekud aga vaid viiendiku võrra.

Säästud on olemas

Ehkki üliõpilaste väljaminekud on kasvanud kiiremini kui sissetulekud, on positiivne asjaolu, et suuremal osal üliõpilastel on rahaline tagavara ootamatuteks olukordadeks – 80 protsenti üliõpilastest on vajadusel võimalik teha ootamatu 500 euro suurune kulutus. Võimalike finantsraskuste suhtes on kõige haavatavamad üliõpilased need, kes on erivajadustega, omandanud põhihariduse vene keeles või kelle vanematel ei ole kõrgharidust, samuti kuni 19aastased üliõpilased.

Suurem osa ehk 70 protsenti Eesti üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt, kusjuures 43 protsenti nendest töötavad üle 20 tunni ning 26 protsenti töötab kuni 20 tundi nädalas. Üliõpilaste kõige sagedasemad töötamise põhjused on elamiskulude katmine 78 protsendiga, selliste asjade ostmise lubamine, mida muidu endale lubada ei saaks 77 protsendiga, ning töökogemuse saamine 69 protsendiga.

Vaimse tervise mured suurenevad

Eesti üliõpilaskonnas on endal vaimse tervise probleeme tajuvate üliõpilaste osakaal viimase kuue aastaga kasvanud ligi viiekordseks. 2016. aastal märkis endal vaimse tervise probleemi olevat kolm protsenti üliõpilastest, 2019. aastal üheksa protsenti ja 2022. aasta andmetel 16 protsenti. Kõige rohkem tajuvad tudengid endal depressiooni ja ärevushäire esinemist, vastavalt 11 ja 10 protsenti kõigist üliõpilastest. 54 protsenti üliõpilased tajuvad COVID-19 pandeemia pikaajalist negatiivset mõju nende vaimsele tervisele.

Ligi 70 protsenti üliõpilastest on teadlikud neile suunatud õppe- ja psühholoogilisest nõustamisteenusest. Neist valdav enamus aga pole neid veel kasutanud. Kõigist üliõpilastest 10 protsenti on kasutanud õppetööga seotud nõustamist ja üheksa protsenti psühholoogilist nõustamist.

Uuring toob välja ka mitmed keelega seotud erinevused üliõpilaskonnas. Näiteks on üliõpilaskonnas alaesindatud vene keeles põhihariduse omandanud tudengid, keda on vaid 12 protsenti. Nad kulutavad õppetööle rohkem aega nädalas kui nende kaasüliõpilased ja neil on teistest sagedamini tõsine õpingute katkestamise kavatsus. Üks põhjus eelnimetatud asjaolude selgitamiseks on ebapiisav eestikeele oskuse tase ja integreerumine eestikeelsesse õpikeskkonda.

Eurostudent on üle-euroopaline üliõpilaste küsitlusuuring, mis kogub ja kõrvutab andmeid kõrghariduse sotsiaalse tasandi kohta üliõpilaste vaatest. Uuring keskendub laiale teemaderingile, käesolevas laines olid vaatluse all mitmed uued teemad, näiteks COVID-19 pandeemia mõju, vaimse tervise ja heaolu teemat käsitleti detailsemalt kui varasemates lainetes.

Eurostudent 8 uuring viidi läbi 30 riigis. Eestis toimus veebipõhine küsitlus aprillist juunini 2022 ning selle korraldas mõttekoda Praxis.