/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2021/09/16/14073785t1h4044.jpg)
Tallinna Tehnikaülikoolil (TalTech) valmis rohestrateegia aastateks 2023-2035, mis investeerib täiendavalt rohetehnoloogiate arendamisse ning roheoskuste ja -teadmistega tööjõu koolitamisse, samuti arendab ülikooli linnaku kliimaneutraalseks.
TalTechi värske strateegia teeb rohepöördest Eesti majanduse mootori
«Rohepööre on Eesti majanduse mootor,» ütles TalTechi rektor Tiit Land. «Tehnoloogiad, mis keskenduvad süsinikujälje alandamisele, on tulevikku vaatavad, loovad töökohti, ekspordivõimekust ning majanduskasvu,» täpsustas ta.
«Tehnikaülikool arendab kolmanda põlvkonna päikesepaneele, toetab ettevõtete arengut madalsüsinikehitustehnoloogiate kasutuselevõtul ning väärindab tekstiili, puitu ja plastmaterjale ringmajanduse raames, kui nimetada vaid mõned näited. Meie kavatsus on olla rohepöörde suunanäitaja Eestis õppes, teaduses, ettevõtluses kui ka omaenda toimimises,» rääkis Land.
Eesmärk on tõsta roheoskuseid
«Rohestrateegia keskendub lisaks tehnoloogiatele ka inseneeria- ja teiste õppekavade praktiliste roheoskuste tõstmisele. Samuti pühendume rohe-digi kaksikpöörde tehnoloogiliste lahenduste pakkumisele ettevõtjatele, panustades otseselt Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse,» lisas rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. «Kasvuhoonegaaside alandamine majanduses ei võrdu majanduslangusega – töökohad ja elukvaliteedi tõus peitub uutes tehnoloogiates, teadmistes ja mõtteviisides,» ütles rohepöörde prorektor.
Teine suurem TalTechi strateegiline eesmärk on saada kliimaneutraalseks ülikooliks aastaks 2035. Tegevuste seas on näiteks hoonete energiatõhususe parandamine, lokaalse taastuvenergia tootmine ja liikumisest tingitud heidete vähendamine.
«Rohepööre algab andmetest. Hakatuseks mõõtsime ülikooli kasvuhoonegaaside koguse, mis võimaldab meil planeerida vajalikud sammud keskkonnajalajälje vähendamiseks,» ütles Sooväli-Sepping.
Prorektor lisas, et ülikoolis sel kevadel valminud kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel oli 2022. aastal TalTechi süsinikuheide 27 437 tonni CO2 ekvivalenti ehk 2,51 tonni inimese kohta. Võrdlusena vaadati Helsingi ülikooli. kus jalajälg inimese kohta 2019. aastal oli 1,96 tonni CO2e ja Oulu ülikoolis 2021. aastal oli 0,612 tonni CO2e.
Suurim jalajälg tekib energia ostmisest
TalTechi kasvuhoonegaaside jalajäljest moodustas ostetud energia 58 protsenti, teisel kohal olev transport ligi 30 protsenti. Analüüs näitab, et 60 protsenti inimestest jõuab ülikooli autoga ning pisut üle viiendiku ühistranspordiga.
16. juuni ülikooli nõukogu istungil kinnitati ka 2025. aasta emissioonide vähendamise määr, milleks on 23 protsenti võrreldes baasaastaga 2022. Esimesi samme on ülikool kliimaneutraalsuse suunas juba teinud.
«Mullu läks TalTechi Mustamäe linnak üle kaugküttele, millel on gaasist väiksem jalajälg,» ütles Sooväli-Sepping. «Mida saab kohe ülikooli keskkonnajalajälje vähendamiseks ära teha? Teaduspõhine vastus on selge: kasutage ülikooli tulles ühistransporti, ratast või autojagamisteenust,» lisas rohepöörde prorektor.
Aruanne on koostatud vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning enim kasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardile. TalTech kavatseb väljatöötatud mudelit jagada avalike asutuste ja ettevõtetega, et kõik soovijad saaksid teadlaste loodud mudelit kasutades mõõta enda kasvuhoonegaase ning plaanida mõjukaid samme heidete vähendamiseks.