/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/26/15347660t1h3209.jpg)
Eesti keele ja eesti keeles õpetamine kui riigi üks peamisi prioriteete ei olnud süstematiseeritud ega leidnud vajalikku ressurssi, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kommentaariks riigikontrolli auditile eesti keele õpetamisest vene koolides.
Kõlvart: eesti keele õpetamist ei rahastatud ja see polnud süsteemne (2)
Kõlvarti sõnul on ta nõus riigikontrolli auditi tulemustega, mis kinnitavad, et senine eesti keele õppe korraldus ei ole taganud piisavat keeleoskust vene õppekeelega koolide lõpetajate seas.
«Täna peame tunnistama, et riskid pole seotud ainult vene koolidega, vaid ohus on kogu Eesti koolisüsteem tervikuna. Eesti keele õpetamine koolides, aga ka täiskasvanutele, on toimunud ühtse juhtimise ja süsteemita, toetudes peamiselt Euroopa Liidu rahastusele. Õpetajate puudus on üleüldine ja eksistentsiaalne ning selle probleemi juured on kõrghariduse süsteemis. Tellimus eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele on olnud ebapiisav. Vajaka on ka neist, kes õpetavad õpetajaid,» rääkis Kõlvart.
Kõlvarti sõnul pole riik sisuliselt midagi ette võtnud, et tagada eestikeelsele koolile sujuv üleminek, nii et ei kannataks hariduse kvaliteet, õpilased ja õpetajad. «Eesti- ja venekeelsed koolid konkureerivad samadele õpetajatele ja ülemineku käigus probleem hakkab süvenema. Lisaks hakkavad vene kodukeelega pered juba praegu panema oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse veel intensiivsemalt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel peab omavalitsus pakkuma koolikoha kodu lähedal, mitte emakeele alusel. Samas nõuab teise emakeelega laste õpetamine erimetoodikaid ja lisaressurssi, mida seni pole koolidele antud,» rääkis ta.
Kõlvarti sõnul alustab Eesti 2024. aastal alushariduse ning esimeste ja neljandate klasside üleminekuga taas ilma vajalikku baasi ette valmistamata. «Ainuüksi Tallinnas on puudu ligi 700 lasteaiaõpetajat, kes vastaksid C1 eesti keele oskuse tasemele. Sama taseme esimese ja neljanda klassi õpetajaid on vajaka 144, 2025. aastal juba 290 õpetajat. Kuigi haridus- ja teadusministeerium ja linn korraldavad õpetajatele täiendõpet ja keelekursusi, ei ole füüsiliselt võimalik mõne aasta jooksul õpetajate arvu drastiliselt suurendada. Õpetajate koormust peaks vähendama, nende töötingimusi parandama, aga praegu toimub hoopis vastupidine protsess.»
Keskerakondlasest Tallinna linnapea sõnul pole edukaks osutunud keelekümbluse potentsiaali täies ulatuses ära kasutatud ja nüüd soovib riik sellest metoodikast 2027. aastast üldse loobuda. «Samas on teada, et keelekümbluse klassist pärit noored on 4,5 korda edukamad kõrgkoolidesse sisseastujad kui nende eakaaslased. Riigikontrolli audit märgib, et tõhusatest keeleõppemeetoditest – lõimitud aine- ja keeleõpe, sealhulgas varane keelekümblus – on osa saanud vaid viiendik vene koolide lastest.»
«Riigikontrolli raport ütleb otsesõnu, et haridus- ja teadusministeerium peab varasemast süsteemsemalt toetama omavalitsusi ja koole, sest üleminekuga seotud probleemide lahendamist ei saa jätta ainult koolijuhtide ja omavalitsuste ülesandeks. Tallinna linn on valmis sisuliseks koostööks ministeeriumiga, et minimeerida üleminekust tingitud võimalikke negatiivseid tagajärgi ja tagada kõikides koolides õppekvaliteet,» märkis Kõlvart.