Kristina Kallas: järelevalve venekeelsete koolide üle pole olnud piisav

"Eestikeelsele õppele ülemineku eest vastutava ministri (Kristina Kallas) sõnad tekitavad pehmelt öeldes pettumust," leiab arvamusloo autor Andre Hanimägi (KE). Foto: Eero Vabamägi

Kolmapäeval Tallinna linnajuhtidega eestikeelsele õppele üleminekut arutava haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul pole riiklik järelevalve venekeelsete koolide üle olnud seni piisav.

Kallas tõdes, et üleminek eestikeelsele õppele kõikjal Eestis on kindel. «Kohalikul omavalitsusel kui koolipidajal tuleb see sõnum viia ka oma koolijuhtideni,» ütles Kallas. «Praktika näitab, et vene õppekeelega koolides, kus on edu- ja eestimeelne juhtkond, saavad lapsed eesti keele selgeks. Kahetsusväärselt on aga neidki koole, mille lõpetajad teavad eesti keeles vaid üksikuid sõnu.»

Senine eesti keele õppe korraldus ei ole taganud, et vene õppekeelega põhikooli lõpetajad omandaksid Eestis edukaks edasiõppimiseks vajaliku eesti keele oskuse. Riiklik õppekava näeb ette, et vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad saavutavad eesti keeles B1-taseme, kuid kolmandik lõpetajatest ei ole pika perioodi vältel selle tasemeni küündinud. Sageli ei vasta ka õpetajate ja koolijuhtide eesti keele oskus nõutud tasemele.

Kristina Kallas märkis, et riigi järelevalve vene õppekeelega koolide üle ei ole olnud piisav. «Sõnad paberil on üks asi, kuid õpetajate tegelik keeleoskus ja suutlikkus õpetada eestikeelses tunnis võib olla midagi muud,» ütles Kallas. «Me jätkame eelmisel aastal käivitunud järelevalvet vene õppekeelega koolide üle ning käime läbi kõik üldharidus- ja kutsekoolid. Me liigume järjekindlalt edasi ühtse Eesti kooli poole.»

Üleminek eestikeelsele õppele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta 1. septembris ja kestab kuni 2030. aastani.