/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/28/15224077t1hc572.jpg)
Riik eraldab valitsuse 2023. aasta reservi sihtotstarbelistest vahenditest 4 657 000 eurot, et katta Ukraina sõjapõgenike keeleõppeks ja muudeks toetusteks kavandatud kulud.
Valitsus eraldas reservist 4,7 miljonit Ukraina põgenike keeleõppeks
Raha eraldatakse kultuuriministeeriumi valitsemisalale tulemusvaldkonda «Sidus ühiskond», selgub dokumendist.
Alles mai alguses eraldas haridus- ja teadusministeerium kohalikele omavalitsustele ning eraüldhariduskoolide ja -lasteaedade pidajatele ligi 1,2 miljonit eurot, et pakkuda tuge hiljuti Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamisel.
Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul on Ukraina sõjapõgenike lastele Eesti haridussüsteemis osalemise võimaldamine olulise tähtsusega. «Paraku sõda kestab ja me ei tea, millal see lõpeb. Meie ülesanne on ukrainlasi toetada nende lastele lastehoiu võimalusi pakkudes ja lapsi õpetades, kuni nad saavad kodumaale naasta. Sel aastal toetame koolide ja lasteaedade pidajaid jätkuvalt lisarahaga, et nad saaksid tagada ka viimasel ajal Eestisse saabunud sõjapõgenikele lasteaia- ja koolikohad, pakkuda keeleõpet, tugiteenuseid, huvitegevusi, vajadusel toitlustust või transporti,» selgitas Kallas mai alguses.
Kokku eraldas ministeerium 1 179 347 eurot, millest 747 362 eurot on mõeldud koolis käivate õpilaste ning 431 985 eurot lasteaedade ja -hoidude laste toetuseks. Toetust antakse iga lasteaias või -hoius oleva lapse kohta 465 eurot ning üldhariduskoolis õppiva õpilase kohta 506 eurot kuus ning raha kantakse kooli- või lasteaiapidajale.
Mai alguse seisuga on Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kokku 8534 Ukrainast pärit last ja noort. Alushariduses omandab haridust 2128, põhihariduses 5519, gümnaasiumis 407 ja kutsehariduses 480 õpilast.