Kõik koolireformist räsitud Lääneranna koolid pöördusid valla vastu kohtusse

Lääneranna haridusreformi meeleavaldus tänavu märtsis Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Praeguseks on kõik koolireformi tõttu sulgemisohtu sattunud Lääneranna koolid pöördunud kohtusse, et õppetegevus saaks senisel kujul jätkuda. 

Eelmisel nädalal esitasid Lääneranna vallavolikogu vastu kohtusse kaebuse Lõpe ja Metsküla koolide lapsevanemad, juba varasematel nädatel tegid seda ka Virtsu, Varbla ja Koonga koolid. Vallavolikogu 24. märtsi otsusega plaanitakse sulgeda Metsküla ja Lõpe kool nin Koonga ja Varbla kool muudetakse kuueklassiliseks ja Virtsu Kool neljaklassiliseks.

Olematu kaasamine

Koolide kärpimisest ja sulgemisest puudutatud kogukondade sõnul oli otsusele eelnev kaasamine puudulik, kohati praktiliselt olematu. Protsess oli kiirustatud, koolide sulgemisest mõjutatud perekondi ei kuulatud ära ning neile esitati vastukäivat ja eksitavat infot. Näiteks esitas vald koolide hoolekogudele enam kui 60 lehekülje pikkuse dokumendi nõudmisega sellele vastata vaid ühe nädala jooksul.

Hagejad leiavad, et koolide reform olukorras, kus valla kulu lapse kohta oli mõnes piirkonnas vaid 800 eurot aastas, ei ole kaalutletud ja mõistlik ning sellised otsused viivad elanike lahkumiseni.

Kohtuasjades osalevad eksperdid viitavad, et noorte perede maale elama asumise peamiseks takistuseks on algkoolide puudumine lähiringkonnas või valdade soov neid sulgeda. Ebatõhusa regionaalpoliitika tõttu on Eestis kümne aasta jooksul suletud 14 protsenti koolidest, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on kasvanud samal ajal aga üle kahe korra. Valitsuse kavandatud ning koalitsioonilepingus kokku lepitud algkoolide säilitamise meetmete tõttu leiavad kaebajad, et volikogu otsus oli rutakas, kahjustab kogu valla huve ning seab küsimärgi alla selle jätkusuutlikkuse.

Hagejad heidavad ette faktivigu

Lääneranna valla otsuses sisaldub ka hulgaliselt faktivigu ja valeinfot. Näiteks väidetakse, et Metsküla koolist on leitud vamm ja et maja vajab koolina tegutsemise jätkamiseks suuremahulist investeeringut, Koonga kooli kohta väidetakse, et seal on puudulik ventilatsioon. Hagides tõendatakse, et need väited on valed.

Valla õpilastele peamise alternatiivina pakutav koolihoone on praegu vastupidiselt aga väga halvas seisukorras – Lihula gümnaasium vajab tõesti hädasti remonti ning sinna laste suunamine tooks kaasa nende õpikeskkonna olulise halvenemise. Samuti on otsuses esitatud valeväiteid või pooltõdesid koolide õppekvaliteedi, õpetajate kvalifikatsiooni ning palgakulude kohta. Koole kaitsvad kogukonnad toovad välja, et lisaks on otsuse seletuskirjas toodud õpilaste prognoosid valed.

Lääneranna valla otsus oli ajendatud raha kokkuhoiust, kuid hagejate hinnangul ei saa ega tohi olla koolide sulgemise eesmärk ning vald on jätnud kasutamata võimalused kulusid muul viisil vähendada.

«Otsus koole sulgeda on vastuolus valla arengukavaga ja riigi strateegiliste plaanidega. Näiteks alles möödunud aasta novembris vallavolikogu poolt heaks kiidetud Pärnumaa arengustrateegias ja Lääneranna arengukavas kohustus Lääneranna vald arendama välja nii Lõpel, Virtsus kui Metskülas kogukonnakeskuse, kuhu koonduksid kool, raamatukogu ja noorsootöö. Valla arengukava läbis kogukondades väga põhjaliku arutelude ringi ja selles ei sätestatud ühegi kooli osas reformi vaid lahendused kokkuhoiuks tuli saavutada teisiti. Vallavolikogu pole esitanud mitte ühtegi ülekaalukat ja erakorralist avalikku huvi, mis õigustaks arengukavade ja eelarvestrateegia eiramist ja kooliastmete vähendamist. Vaid pool aastat hiljem on vald tehtud kokkulepetest taganenud," seisab pöördumises, millele on Metsküla algkooli poolt alla kirjutanud Silvia Lotman ja Püü Polma, Lõpe koolist Annika Urbel, Varbla kooli nimel Monika Hale, Koonga kooli nimel Rommy Treumann ning Virtsu kooli säilimise eest seisvad Karin Madisson ja Henrik Raave.

Hagejate sõnul on otsus konfliktis ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas määratud kohustusega tagada lastele kodulähedane õpe põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Lääneranna valla koolivõrk on juba täna riigi keskmisest oluliselt hõredam – vald on Eesti üks hõredamalt asustatud omavalitsusi ning ühe kooli kohta on tervelt 195 ruutkilomeetrit pinda. See nõuab ka teistsugust lähenemist kui mujal piirkondades. Ka Lääneranna valla ühinemisleping kohustab valda olemasolevat koolivõrku säilitama.

Ministeerium alustas järelevalve

Konfliktsele otsusele eelnesid kogukondade poolsed püüdlused vallaga ühist keelt leida. Kogukonnad palusid ühiselt moodustada Lääneranna haridusvõrgu koostöökogu, mille eesmärgiks oleks hoida ja parandada hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust vallas, leida kokkuhoiukohti ning viia muudatusi läbi tasakaalustatult ja analüüsidel põhinevalt.

Virtsu kogukond esitas näiteks 11 leheküljelise ettepanekute kogu, millest ühelegi ei ole vald vastanud. Kogukonnad kutsuvad endiselt valda üles leidma kohtuvälist kokkulepet, tühistades koolide sulgemise ja kärpimise otsus ning arutades kogukondade ettepanekuid istudes ühise koostöökoguna laua taha.

24. märtsil otsustas Lääneranna vallavolikogu aga hoolimata ülevallalisest valjuhäälsest vastuseisust sulgeda või oluliselt kärpida kõiki vallas asuvaid koole peale kahe – Lihula ja Kõmsi. Istungi päeval kogunes vallamaja ette protesteerima sadu inimesi, et volikogu liikmete meelsust muuta. Tänaseks on otsuse vastu halduskohtule esitatud viis vaiet – Metsküla Algkooli, Lõpe Kooli, Varbla Kooli, Koonga Kooli ning Virtsu Kooli osas. Ka justiitsministeerium on pidanud vajalikuks algatada Lääneranna vallavolikogu otsuse õiguspärasuse hindamiseks järelevalvemenetluse.

Lääneranna kogukonnad on algatanud ka rahvaalgatusel allkirjade kogumise, et pöörata tähelepanu probleemidele ja lahendustele, et säilitada elu maapiirkondades, anda abikäsi hajaastustuspiirkondade kohalikele omavalitsustele ning säilitada maakoolid ja seeläbi elu maal. 

Lääneranna valla koolide kärpimise eelnõus seletuskirjas toodi võrdluseks, et kõigis elanike arvu poolest võrreldavates valdades Pärnu maakonnas on üldhariduskoole ja lasteaedugi vähem kui Lääneranna vallas. Elanike arvu ja omavalitsusüksuse pindala ning demograafiliste näitajate poolest nimetati dokumendis Lääneranna vallaga kõige sarnasemaks Saarde valda. Seal on kaks kooli, kaks lasteaeda ja kaks huvikooli.

Lääneranna volikogu esimees Armand Reinmaa on varem kinnitanud, et koolide ja kogukondadega on toimunud arutelud, milline valla koolireform lõpuks olla võiks.