L, 23.09.2023

Noor õpetaja Joanna Kärsin töörõõmu hoidmisest: «Ei tohi unustada, miks see elukutse sai valitud!»

PM Haridusportaal
Facebook
Comments
Joanna Kärsin naudib õpetajaametit, sest saab nii olla tulevikuühiskonna suunamudijaks.
Joanna Kärsin naudib õpetajaametit, sest saab nii olla tulevikuühiskonna suunamudijaks. Foto: Kaisa-Maarja Pärtel

Neljandat aastat ametis olev õpetaja Joanna Kärsin usub, et alustavate õpetajate lahkumist tööturul saab pidurdada, kui oma panuse annavad nii kolleegid, lapsevanemad kui kogu ühiskond.

Kui paljud tänased õpetajad on sellest ametist unistanud lapsest peale, siis Joanna Kärsini valikupalett oli lai: «Valisin alates majandusest ja materjalitehnoloogiast kuni haridusteadusteni. Kõik ained meeldisid mulle koolis ühtmoodi väga ja varasemat unistust õpetajaametist tegelikult ei olnud. Tulemused laekusid ja õnnest joobnuna kinnitasin majandusõpingud. Alles siis sain aru, et see õppekava asus mitte Tartu Ülikoolis, vaid TalTechis. Tallinna kolimine oli alles plaan C,» kirjeldab Joanna toonast ahastust.

Võrust pärit tüdrukul õnnestus siiski Tartu Ülikooli veenda, et juhtus eksitus ja tema koht sissesaanute seas taastati. Ta valis haridusteadused ning praegu on ta Tartu Erakooli matemaatika ja digiõpetuse õpetaja, lisaks teeb klassijuhataja tööd.

Alustava õpetaja mured ja kahtlused on Joannal hästi meeles: «Ma olen õpetaja neljandat aastat. See periood on olnud tõusude ja mõõnadega. Alles sel aastal leidsin usu, et olengi oma valdkonna ekspert.»

«Ütlesin «jah» kõikidele üle- ja asendustundidele, mille tagajärjena ei suutnud ma oma tassi enam täis hoida.»

Sügisel avaldatud Statistikaameti uuring näitas, et kolme esimese tööaasta järel on kolmandik alustavatest õpetajatest töölt lahkunud ning Joanna sõnutsi oleks ta ise võinud olla üks nende seast.

«Tagasi vaadates mõistan, et põletasin end liigse entusiasmiga läbi. Ütlesin «jah» kõikidele üle- ja asendustundidele, mille tagajärjena ei suutnud ma oma tassi enam täis hoida. Õpetajaametisse sisseelamine nõuab aega. Hetkel töötan 18 kontakt-tunni koormusega ning tunnen, et suudan tööd mitte koju võtta ning tagada märksa parema õppe kvaliteedi,» selgitab noor õpetaja.

Joanna on kindel, et tema puhul aitas ka töökohavahetus: «Praegune kool on minu põhimõtetega paremas kooskõlas. Sellega kaasnes enesekindluse ja motivatsiooni tõus. Sellel õppeaastal olen avastanud end nii mõnigi kord reede õhtul õpetajate toast kolleegidega hariduse teemadel arutamas, kuid samas olen õppinud neid tundma ka töövälistel teemadel. Selline õhkkond loob hoidva ruumi.»

Toetavat tagalat peab õpetaja Joanna äärmiselt oluliseks. Sinna alla arvab ta nii teised õpetajad, juhtkonna kui ka lapsevanemad.

Aidata saavad nii kolleegid kui kogu ühiskond

Ka mentor võiks Joanna arvates olla noorele õpetajale arvestatavaks abikäeks, aga oma esimeste tööaastate kogemusest usub ta pigem koolivälise mentori või coach´i kasutegurisse: «Kui mentorsüsteemiks pole ei mentoril ega menteel määratud eraldi kindlat aega ega kohta, siis pärastlõunal pole selliseks lisakohustuseks keegi motiveeritud. Ja kindlasti peaks olema tegu süsteemse mentorlusega, kuna vabas vormis «Kuidas sul täna läks?» kiirvestlus ei täida eesmärki vajalikus mahus.»

Joanna mõistab, et ka koolisisesele mentorile on see lisakoormus ja lisakohustus ning sellepärast võikski süsteemne tugi tulla väljastpoolt.

See ei tähendaks, nagu poleks kogenud õpetajate nõuanded oodatud: «Just neil on olemas põnevatest metoodilistest võtetest ja ellujäämisnippidest pungil kogemustepagas. Noored kolleegid on väga tänulikud, kui olete valmis jagama ja uskuge mind, see ei tähenda, et te kellegi teise töö ära teeksite. Järgmisel hetkel jagavad nad ise midagi omaloodut,» julgustab Joanna haridusellu üheskoos panustama. Vahel polegi muud vaja, kui lihtsalt küsida, kuidas kolleegil läheb.

«Kui näidata ka õpetajaameti positiivset poolt, jagada kogemuslugusid ning innustada, siis oleks inimestel adekvaatsem pilt koolis toimuvast.»

«Olukord on kindlasti aastatega paranenud. Rõõm on näha, et MTÜ «Alustavat õpetajat toetav kool» on olulised teemad lauale toonud ning nad juhivad tähelepanu alustava õpetajate vajadustele. Ega noor inimene tihti ei julgegi ise oma murekohti tõstatada,» ütleb ta.

Kindlasti on oluline roll kogu ühiskonnal, et õpetaja kui «maa sool» kestaks. Vääriline töötasu on kindlasti üks motivaator, kuid see pole ainus. 

«Õpetajate toetamine käib käsikäes väärtustamisega. Ühest küljest on meil kõigil koolikogemus, kuid see ei pruugi sarnaneda tänase haridusmaastiku pildiga. Kool ei ole ega peagi olema samasugune paik, nagu 30 aastat tagasi. Kurb on mõnikord lugeda, kuidas õpetajad ja lapsevanemad vastanduvad. Tegelikult oleme ju ühes paadis ja tegutseme ühise eesmärgi nimel,» arvab noor õpetaja. Selleks, et hariduselu ja just selle helgem pool laiemalt inimesteni jõuaks, on Joanna sõnul oma roll ajakirjandusel: «Negatiivne jõuab meediasse kergemini. Kui näidata ka õpetajaameti positiivset poolt, jagada kogemuslugusid ning innustada, siis oleks inimestel adekvaatsem pilt koolis toimuvast. See julgustaks õpetajatööd valima nii noori kui ka karjääripöörajaid.»

Miks õpetajaks?

Peagi lõppeva neljanda tööaasta järel on Joanna Kärsinil selge veendumus, et ta on õiges kohas: «Iga alustav õpetaja tuleb suurte ideaalidega, aga vajadusel tuleb ootusi ja ideaale reaalse eluga vastavusse viia. Mis ei tähenda, et peaks neile käega lööma - südamega töötada saab ka nii, et südant läbi ei kuluta.» 

Joannal on kombeks leida aega selleks, et mõelda, miks ta selle tee üldse valis. Ja ta leiab vastused: «Naudin õpetajaametit, sest saan olla tulevikuühiskonna suunamudijaks. Näitan tulevikuspetsialistidele ja talentidele suuna kätte, pakun erinevaid võimalusi ning aitan neil avastada oma potentsiaali. Näen klassi ees seistes iga päev, kuidas lastel lähevad õppimise käigus silmad särama. Selline vahetu tagasiside tööle kannab mind järgmisesse päeva. Lisaks tunnen, et koolis saan olla muutuste loomise juures. Õpetajad loovad homse Eesti ja see on siirast rõõmu pakkuv amet!»

Joanna soovitused alustavale õpetajale

  • Hoia oma tass täis. Võta kasvõi vägisi endale aega, sest ükski lind ei saa ainult õhus olla (eriti kui selleks energiat napib). Füüsiline aktiivsus aitab parandada meeleolu ning korrastada mõtteid. Jookse, kõnni või tee joogat – leia endale sobiv võimalus.
  • Tee töö koolis ära. Sinu lähedased on tänulikud.
  • Sea endale realistlikud ootused. Ütle «ei», kui ülesanne sinu töökohustuste hulka ei kuulu ning silma särama ei pane.
  • Kasuta valge lehe meetodit. Kirjuta näiteks üks kord nädalas (teen seda pühapäeviti) valgele paberile, mis sind sel nädalal rõõmustas või vastupidi – tuska valmistas.
  • Leia endale mõttekaaslane. Pingeid on vaja aeg-ajalt lahustada ja on lihtsam, kui keegi sind lihtsalt ära kuulab.

Allikas: Joanna Kärsin

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles