24. aprillist alustab Tallinna Tehnikaülikoolis ettevõtlusprorektori ametis tööd Erik Puura.
Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektoriks saab Erik Puura
Üks tema olulisi sihte saab olema aidata TalTechi teadlaste sadadel ideedel jõuda ettevõtjate ning seeläbi ka praktiliste rakendusteni. Ettevõtlusprorektori valdkonnas tegutseb ülikoolis ka 24 töötajaga ettevõtlusosakond, mida 12. aprillist juhib Anu-Mai Levo.
«Meie teadlastel on tihe koostöö ettevõtetega, mille tõenduseks on ka muljetavaldav ettevõtluslepingute arv,» hindas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, «samas soovime ja ka peame muutuvas maailmas enam keskenduma teadus-arendusmahukale koostööle ettevõtetega ning suutma viia meie teadlaste saavutused uutesse tehnoloogiatesse, mis jõuaksid ühiskonda ja oleks Eesti majanduse mootoriks.»
TalTechi ettevõtlusprorektorina tööle asuval Erik Puural on pikaajaline kogemus selles vallas. Kümme aastat on ta juhtinud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti, teised kümme olnud sealsamas arendusprorektori ametis. Ta on kaitsnud tehnikadoktori kraadi Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, mis on ka TalTechi üks võrdlusülikoole.
Alates eelmise aasta juunist on Erik Puura aidanud ette valmistada projekti «Ida-Virumaale ladestatud tahkete tööstusjäätmete ringlussevõtt», mis kätkeb endast just teadlaste ning ettevõtete koostööd väga kriitilises valdkonnas ning aktuaalsel teemal.
Asjakohased on Erik Puura uues ametis ka tema kogemused intellektuaalomandi rakendamisel ning teadmised patendindusest, samuti oskus saada aru lepingute juriidilisest tekstist ning koostada arengukavasid, juhtida keerulisi süsteeme ja protsesse ning kirjutada haaravaid populaarteaduslikke tekste ja anda asjatundlikke intervjuusid.
Suure osa tööajast Tartus tegutsenud Puura sõnul on aga ka Tallinna Tehnikaülikooli kant ehk Mustamäe talle tuttav: «Kasvasin ju üles Mustamäe ja Tammsaare tee nurgal ajal, kui Tammsaare teed alles hakati ehitama, kui viiekorruselise maja ees ja taga olid tiigid ning seal, kus praegu on Mustamäe keskus, oli kõnnumaa ja ilmselt veel sõja ajast jäänud punkrid, kus sai luurekat mängida.»