OSKA uuring: inseneride nappus pidurdab tööstuse arengut

Hoiatus: uute inseneride pealekasvu puudumine hakkab mõjutama tööstuse arengut, pilt on illustratiivne Foto: Margus Ansu

Inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv on ülikriitiline, mistõttu tuleks algatused nii kõrg- kui kutseõppe tehnikaerialadelt uue tööjõu kasvatamiseks käima lükata kohe, selgub värskest OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkonna uuringust.

«Tööstuses võib inseneride ebapiisav kättesaadavus saada takistuseks ettevõtete ja kogu valdkonna arengule, kuna suuresti toetub just neile tootearendus ja tootmise tõhustamine,» sõnas OSKA analüütik Mare Uiboupin.

Insenere on vaja kogu maailmas

Nõudlus masina-, metalli- ja elektroonikatoodete järele nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvab. Globaalsel turul konkureerides ja tootlikkuse suurendamiseks on vaja Eestis luua rohkem omatooteid ja pakkuda nutikaid terviklikke insener-tehnilisi lahendusi. Automatiseerimisega suurendatakse valdkonnas tootmismahtusid, kuid ei vähene tööjõuvajadus.

OSKA prognoosi kohaselt vajab masina-, metalli- ja elektroonikatööstus järgneval kümnendil märgatavalt rohkem toote- ja protsessiarenduse ning automatiseerimisega seotud töötajaid: insenere, tehnikuid, mehhatroonikuid. Väikest töötajate arvu kasvu prognoositakse ka metalltoodete viimistlejatele, masina- ja metallitööstuses seadmete koostajatele ning elektroonikatehnikutele. Mootorsõidukite hoolduses on oodata mootorsõidukite tehnoloogilise arenguga seonduvalt diagnostikute arvu väikest kasvu.

Tervikvaates kasvab hõivatute arv masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse põhikutsealadel 2031. aastaks umbes 1000 töötaja võrra ehk ligi kolm protsenti ning mootorsõidukite hoolduses jääb samaks.

Tööstus vajab aastas juurde üle 900 uue töötaja

Valdkond vajab järgneval kümnendil igal aastal üle 900 uue töötaja. Erialase tasemehariduse lõpetajaid on aastas vaja umbes 750.

Uiboupin selgitas, et kõiki oskustöötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes ning mitmele ametialale saab tööle asuda ka koolituste kaudu. Samas tehnilist kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel töötamiseks peab olema tasemeharidus omandatud.

Paraku on Eestis kõrgharidusõppes tehnika, tootmise ja töötlemise erialadel lõpetajate arv tööjõuvajadusest väiksem. Kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kolmandik koolilõpetajaid puudu. Kutseõppes on erialade populaarsus erinev, ega vasta tööturu vajadustele. Autoerialade lõpetajate arv ületab oluliselt tööjõuvajadust, samas masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse jaoks on koolilõpetajaid ebapiisavalt.

Valdkonnaga seotud kutseõppes on viimastel aastatel lõpetajate arv vähenenud viiendiku võrra ning kõrghariduses kümnendiku võrra. Kõrgtasemel spetsialistide puuduses teeb tööandjaid eriti murelikuks magistriõppe lõpetajate ja vastuvõetute arvu vähenemine.

OSKA uuringus tõdetakse, et valdkonna tööstusettevõtted vajavad jätkuvalt välistööjõudu nii tippspetsialistide kui ka tootmistöötajate tasemel.

Huvi tehnikaalade vastu peab tekkima juba põhikoolis

Selleks, et Eestis kasvaks peale uus põlvkond tehnikahuvilisi noori, tuleb tehnikaerialasi populariseerida üldhariduse esimestest astmetes alates. «OSKA uurigu raames läbi viidud intervjuudes tõdesid eksperdid, et huvi reaalainete vastu kaob juba põhikoolis, mistõttu jõuab järjest vähem noori õppima tehnilisi erialasi,» sõnas OSKA uuringujuht Ingrid Lepik.

OSKA hinnangul peaks üldhariduses rohkem tähelepanu pöörama praktilisele ja huvipakkuvale MATIK-õppele ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunsti valdkonna haridusele. 

Samuti tuleks OSKA hinnangul analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise vajadust gümnaasiumiastmes, kuna valik kitsa matemaatika kasuks võib vähendada noorte võimalusi jätkata karjääriteed inseneri- jt tehnilistel erialadel. Sageli on laia matemaatika riigieksami sooritamine vähemalt 50-protsendilisele tulemusele üheks eelduseks kõrghariduses tehnilisele erialale sisseastumisel.

Osapooled teevad tihedat koostööd

Positiivsena koorus valdkonna ekspertidega tehtud intervjuudest välja see, et tööandjad on rahul tasemeõppe lõpetajate oskuste ja teadmistega. Koostöö ettevõtete, liitude ja koolide vahel on hea ning ettevõtted ise panustavad märkimisväärselt järelkasvu.

OSKA hinnangul on oluline jätkata valdkondade ülese tehnikaalade «inseneriakadeemia» koostööprogrammi loomisega, mille plaanitavad tegevused aitavad tõsta noorte huvi tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu ja laiendada inseneeria valdkonna populaarsust.

Tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.