See on kaugelt kõige kõrgem positsioon, milleni ükski Eesti teadlane jõudnud on.
Professor Ülo Niinemets oli nii kõrge positsioneeringu üle teiste tippteadlaste hulgas mõistagi rõõmus. «Siin nimekirjas on minu kõrval teadlased, kes olid tuntud juba siis, kui ma ise alles ülikoolis õppisin. Tabeli päris esimestel kohtadel on väga tugevate ülikoolide teadlased USA-st, Saksamaalt, Suurbritanniast, Austraaliast, Hollandist, Hiinast – on ju selge, et neis riikides on rohkem ressursse tipptasemel teaduse tegemiseks,» tõdes professor Niinemets.
Ta ütles, et praeguseks eduks rajas teed kumulatiivne ja järjepidev tegevus. «See kõrge koht ei sõltu ühest avastusest. Alustasime omal ajal joonlaua ja kaaluga, aparatuuri oli vähe, aga see eest oli aega mõelda ja võimalusi end palju välismaal täiendada. Nüüd on meie labor laialdaselt tuntud, meil on suur koostööpartnerite võrgustik ja siinne mõõteaparatuur on üks maailma parimatest. Siia tahetakse tööle ning õppima tulla, sest me teadustöö on sageli väga tulemuslik,» kirjeldas Ülo Niinemets oma arenguteed teadlasena.
Ülo Niinemets peab oluliseks seda, et tegutsetakse laial rindel, alates molekulitasandist kuni globaalsete probleemide lahendamiseni välja. «Meie uurimisrühmade tööfilosoofia on, et peame tulevikku vaatama ja tegelema nende teadussuundadega, mis saavad oluliseks tulevikus. Oleme juba mõnda aega käsitlenud Eesti põllumajandusteaduses täiesti uusi teemasid, näiteks uusi taimekultuure globaalselt muutuvas kliimas, aga ka taimekasvu parandavaid mikroobe, nn bioloogilisi väetisi,» tõi Niinemets näiteid.