Raport: õpetajate keskmise palga kasv tuleb suuresti ülekoormuse arvelt

Õpetaja. Foto on illustratiivne. Foto: www.freepik.com

Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120 protsendini Eesti keskmisest palgast 2024. aastal, kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist «Õpetajate töötasu».

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et õpetajate keskmise töötasu suurus näitab õpetajaameti konkurentsivõimet tööturul. «Õpetajate töötasu tuleb võrrelda sarnast kvalifikatsiooni eeldavate alternatiividega. Näiteks põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele on seatud magistrikraadi nõue, ent Eestis moodustab õpetaja keskmine töötasu vaid 82 protsenti keskmise magistrikraadiga töötaja palgast. See näitab õpetaja ameti nõrka konkurentsivõimet tööturul. Suur osa Eesti õpetajatest töötab üle normkoormuse ning nende töötasu sisaldab sageli lisatööga teenitud lisatasu,» selgitas Kindsiko.

Aastal 2022 oli Eesti keskmine töötasu 1685 eurot ning õpetaja keskmine palk oli 1724 eurot, mis moodustas 102 protsenti Eesti keskmisest. 2023. aasta palgatõusuga on õpetaja töötasu prognoosi kohaselt juba 113 protsenti Eesti keskmisest.

Maakondade lõikes vaadatuna teenivad õpetajad oma maakonna keskmisega võrreldes kõrgeimat tasu Hiiu maakonnas. Õpetajate keskmine palk ületab maakonna keskmise töötasu 44 protsendi võrra. Teisel kohal on Valga maakond, kus õpetaja palk on 37 protsendi võrra kõrgem maakonna keskmisest, ning kolmandal kohal on Võru maakond, kus õpetajate keskmine palk ületab maakonna keskmise 25 protsendi võrra.

Arenguseire Keskuse raportist selgub, et Eesti õpetaja töötasu jääb alla Euroopa Liidu 27 riigi keskmisele. 2020/21. õppeaasta seisuga ning elukallidusega korrigeeritult teenivad õpetajad kõige enam Luksemburgis, Saksamaal ja Taanis. Kõige vähem teenivad aga õpetajad Lätis, Slovakkias ja Ungaris. «Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme ehk Eesti kõrged PISA tulemused tuuakse suhteliselt tagasihoidliku töötasu eest. See viitab läbipõlemise ohule. Eestile lisaks on sama seis Poolas,» lisas Kindsiko.

Haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli ja kutsehariduse õpetaja keskmine palk peab olema 120 protsenti Eesti keskmisest. «Rõõmustav on see, et kui senine viimaste aastate kasv jätkub, saavutame sihi juba aastal 2024,» tõi Arenguseire Keskuse ekspert välja.

2023. aasta valimiste eel avaldatud erakondade valimisprogrammides seati aga veelgi ambitsioonikamaid eesmärke, näiteks õpetaja keskmise palga jõudmine 130 protsendini riigi keskmisest või heale õpetajale 3000 eurot palka. «Senise trendi jätkudes jõuaksime 3000-eurose keskmise palgani 2029. aastal ning 130 protsendini Eesti keskmisest palgast samuti 2029. aastal,» ütles Kindsiko.

Lühiraport «Õpetajate töötasu» on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast «Õpetajate järelkasvu tulevik». Arenguseire Keskuse uurimissuuna «Õpetajate järelkasvu tulevik» eesmärk on globaalsete ja riigisiseste trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.