DOKTORITÖÖ ⟩ Lapse keelearengut mõjutab vanema rikas keelekasutus

Lapsed õpivad töötoas oma ärevusega toime tulema. Foto: Stephane DUPRAT/SIPA

Lapsevanema haridus on eesti keele kontekstis oluline tegur, mis mõjutab vanema keelekasutust ning seeläbi ka lapse keelt ning on seotud valikutega, mida teeb vanem lapse keelelise arengu toetamiseks. Eesti koolieelikutele suunatud kõnet mõjutab lisaks ja olenemata vanema haridustasemest laiemalt keeleline kasvukeskkond, mida saab vanem teadlikult kujundada, leidis oma doktoritöös Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Andra Kütt.

Keel ei ole kaasasündinud, laps õpib rääkima rääkides. Peale füsioloogiliste eelduste on lapsel vaja keele omandamiseks piisaval määral talle suunatud keelt, mitte pelgalt pealtkuuldud, näiteks ekraanilt või arvutist kostvat kõnet. Andra Küti doktoritöö aitab mõista lapse ja lapsele suunatud keele erijooni ning keelelise kasvukeskkonna mõju keeleomandamisele, võttes aluseks kasutuspõhise keelekäsitluse seisukoha, et lapsed omandavad keele ümbritsevast keskkonnast saadud sisendi toel. Michael Tomasello kirjeldab seda piltlikult kui toetumist hiiglase õlgadele, mille järgi laps ei alusta keeleomandamist tühjalt lehelt, vaid tema eest on aja jooksul justkui osa tööd tehtud, mingi hulk teadmistest on ühiskonnas juba välja kujunenud ning laps toetub alati laiemalt ühiskonnas, aga ka kitsamalt peres ja kasvukeskkonnas juba olemas olevatele teadmistele ja sedakaudu keelele, mida temaga kõneletakse.

Doktoritöös kasutati 5–8-aastaste laste keele ja keelelise kasvukeskkonna analüüsiks nii igapäevaste vestluste lindistusi, intervjuusid lapsevanematega kui ka laste jutustamisoskust hindavat keelekatset. Uurimusest jooksis läbi kaks mõõdetavat tegurit – vaadeldi emade haridustaset (kõrg- ja keskharidus) ja pere elukohta (maa- ja linnakeskkond).

Mõlemad haridusrühmad peavad oluliseks lapsega suhtlemist ja seda ka ajal, mil laps veel ei räägi. Kõrgharidusega vanemate lapsed puutuvad keskharidusega vanemate lastest enam kokku ka võõrkeeltega – nii emade enda suurema võõrkeeleoskuse tõttu kui ka lasteaias ja suhtlusvõrgustikus laiemalt. Keskharidusega vanemate laste teiste keeltega kokkupuutekohaks on eelkõige ekraanmeedia. Ekraani taga veedab eesti eelkooliealine laps peaaegu iga päev ja enamasti 1–3 tundi. Enam kontrollivad ekraanmeedias viibitud aega ja sisu kõrgharidusega vanemad. Seejuures näevad keskharidusega emad ekraanmeedial harivat, kõrgharidusega vanemad aga meelelahutuslikku eesmärki. Mõlemas haridusrühmas loetakse sageli ka unejuttu, aga jutustatakse ja lauldakse harva.

Elukoht toob sisse keelelise kasvukeskkonna loomise erisused mõlema haridusrühma puhul – just maapiirkonna vanemad arvavad sagedamini, et suhtlus ajal, mil laps veel ei räägi, on tähtis. Linnas on suurem kokkupuude võõrkeeltega. Mõlemas elukeskkonnas on vene keel pigem lasteaiakeel, inglise aga ekraanmeedia keel. Maapiirkonnas on lapsed keskmiselt vähem aega ekraani taga. Lisaks kodus ema-isa, õdede-vendade keelele ja keelekeskkonnas kuuldud keelele mõjutab lapse keele arengut kogu pere suhtlusvõrgustik. Pisut sagedamini ja rohkem suheldi vanavanematega maapiirkonnas.

Oota, vaata, kuule!

Eesti emad paistavad silma direktiivse suhtlemisstiili poolest: lapsega ei räägita mitte alati arutlemiseks, vaid tema tegevuse kontrollimiseks ja suunamiseks. Kultuurinormi edastusena (räägime ühekaupa) või lausungitena, mis kaasavad lapsi vestlusesse, suunavad tähelepanu või annavad olulist teavet, on direktiive nähtud lapse keele arengut toetavana. Samas on direktiive peetud ka kõneaktideks, mis ei pruugi lapse keelelist arengut ergutada, sest need eeldavad lapse tegutsemist, millega võib, aga ei pruugi kaasneda verbaalne reaktsioon. Ka uurimuse tulemused kinnitavad, et mida enam esines käske-keelde vanema kõnes, seda väiksem oli lapse sõnavara.

Elas kord üks ...

Jutustused on laste keeles ja keelekeskkonnas loomulik osa, kuid jutustuse loomine on eesti lapsele keerukas protsess, sest arvestada tuleb sisu ja vormiga ning oskusega neid siduda. Uurimus toob esile, et eesti eelkooliealiste laste jutustused on lühikesed ja vähese keerukusega. Seejuures tingib erinevusi laste jutustuste vahel ema haridus: kõrgharitud emade laste jutustused on pikemad, sidusamad ja keerukamad. Tulemus näitab laste erinevat keelelist teadlikkust ja keelepagasit. Seega võib kõrgharitud vanema kõne olla teistsugune ning keel, mida laps kuuleb, on rikkam – see mõjutab omakorda lapse oskust ise keelt kasutada ja mõista.

Oluline on rikas lapsele suunatud keel

Uurimistulemused toovad esile, et eesti argivestluste domineerivam pool on üldjuhul lapsevanem, kelle kõne hulk on ühes vestluses ligi poole suurem kui lapse oma. Lapse kõne seisukohast ei ole oluline siiski mitte niivõrd lapsevanema jutukus, vaid see, kui rikast keelt vanem lapsega vesteldes kasutab. Mida rikkam oli vestluses ema sõnavara, seda laiem oli ka lapse sõnavara. Küti uurimuse järgi mõjutab lapsevanema haridus tema keelekasutust – nii sõnavara hulka, rikkust, lapsele suunatud kõne hulka kui ka kõne kultuurispetsiifilisi jooni, näiteks seda, kui palju vanem lapse tegevust suunab. Kõrgemalt haritud vanem kasutas lapsega rääkides rikkamat sõnavara, suunas lapsele rohkem lauseid, tema kõnes esines rohkem julgustusi kui käske-keelde. Mõlema haridusrühma sees oli vanema rikas kõne positiivselt seotud lapse kõnega ja seda ka olenemata vanema haridusest – kui ka madalama haridustasemega vanema keelekasutus oli rikas, mõjutas see positiivselt lapse kõnet. Seega, lapse kõne toetamiseks tuleb lapsega rääkides kasutada rikast keelt ning lapsele suunatud kõne peab olema tasemelt kõrgem kui keeleomandaja enda kõne.

Uurimistulemused osutavad, et lapsele suunatud keel mõjutab tugevalt lapse keelearengut ja seda sõnavarast jutustamisoskuseni välja. Keelelist arengut toetava keskkonna loomine on ülimalt oluline, toetamaks ühtset stardipositsiooni koolisüsteemi alguses ning võib olla tulevikus seotud mitme keelelise näitajaga erinevatel keeletasanditel (nt lugemis- ja kirjutamisoskus). Need kõik on laiemalt tegurid, mis mõjutavad lapse edasist hakkamasaamist ühiskonnas.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Andra Kütt kaitses oma doktoritöö «5−8-aastaste eesti laste keeleline areng ja selle seos keelelise kasvukeskkonnaga» 9. märtsil. Doktoritööd juhendas Tallinna Ülikooli professor Reili Argus. Töö oponendid olid Tampere Ülikooli professor Klaus Laalo ja Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu.