Saada vihje

Tallinna uusimad gümnaasiumid alustavad õpilaste vastuvõttu

Copy
Tõnismäe riigigümnaasiumi direktor Alo Savi on partneritele tänulik õpilastele pakutavate võimaluste ringi laiendamise eest
Tõnismäe riigigümnaasiumi direktor Alo Savi on partneritele tänulik õpilastele pakutavate võimaluste ringi laiendamise eest Foto: Arvo Meeks / LEPM

Reedel algab Tallinna rajatavate uute riigigümnaasiumide vastuvõtuprotsess, kui avaneb registreerumine 10. klassi katsetele – sisseastumiseks sooritavad õpilased Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide ühiskatsed, mis toimuvad 1. aprillil.

Ühiskatsed sisaldavad matemaatika, loodusainete, eesti keele ja inglise keele ülesandeid põhikooli õppekava ulatuses ning toimuvad ühel ajal Tallinna ja Harjumaa haridusasutustes. Testitulemuste põhjal kutsutakse õpilased sisseastumisvestlustele.

«Kuna sel aastal lisandub kolm avatavat riigigümnaasiumi Tallinnas, siis oleme ühendanud jõud Viimsi, Saue ja Tabasalu riigigümnaasiumiga ja pakume õpilastele võimalust osaleda ühistel sisseastumiskatsetel. Ühised katsed pakuvad õpilastele head võimalust korraga mitmesse kooli katsed teha ning lihtsustavad vastuvõtusüsteemi ja loodetavasti leevendavad ka õpilaste koormust gümnaasiumivalikute tegemise eel,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Triin Kaaver.

Esimesel õppeaastal alustavad Tallinna riigigümnaasiumides vaid 10. klassid ning koolid kasvavad järk-järgult. Nii Mustamäe kui ka Pelgulinna riigigümnaasiumis asub tänavu septembris õppima 360 noort, Tõnismäe riigigümnaasiumis 160 noort. Koolid pakuvad laiapõhjalist gümnaasiumiharidust, mis katab riikliku õppekava, hõlmab kooli eripära ning kus tänu mitmekülgsetele valikmoodulitele ja -ainetele saab iga õpilane kokku panna oma õpitee. Uuenduslik lähenemine võimaldab õpilastel kolme gümnaasiumi vahel liikuda ning võtta valikaineid kõigist kolmest. Riigigümnaasiumid ei asenda sealjuures olemasolevaid koole, vaid toovad pealinna juurde uue kontseptsiooni ja õpiväljunditega haridusasutused. Loodavad koolid on puhtad gümnaasiumid ning keskenduvad just 16–19-aastastele sobiva õpikeskkonna loomisele.

Tõnismäe riigigümnaasiumi direktori Alo Savi sõnul pööratakse rajatavas koolis suurt tähelepanu nii linnaruumile kui ka eneseväljendusoskustele. «Kooli siht on pakkuda õpilasele lisaks suurepärasele üldkeskharidusele igapäevaselt kasutatavaid tööriistu õppimiseks, enesekohaste oskuste arendamiseks ja eneseväljenduseks. Õpetamisel ja innustamisel kasutame Tallinna linnaruumi parimaid võimalusi ning osa praktilist õppetööd toimubki hoonest väljaspool,» kirjeldas Savi.

Mustamäe riigigümnaasium rajatakse TalTechi ja Tehnopoli hariduse ning innovatsiooni linnakusse. Kooli fookuses on loodusteaduste praktiline õpe, ettevõtlus ja õpilaste heaoluga seotud tegevused. «Kool teeb tihedat sisulist koostööd TalTechi, majanduskooli, sisekaitseakadeemia ja mitme teise õppeasutusega, eesmärgiga pakkuda kvaliteetset haridust, mis haakuks ühiskondlike vajadustega, toetaks ka karjääriõpet ning huvitegevust ja spordiharrastust,» kommenteeris direktor Raino Liblik.

Pelgulinna riigigümnaasium keskendub küsimusele, kuidas lahendada suure mõjuga ühiskondlikke väljakutseid. Kooli fookuses on keskkonna ja demokraatia jätkusuutlikkus ning pakutakse valikmooduleid programmeerimisest ja loodusteaduste süvakursustest meedia ning teatrini. «Õpime, kuidas meie ees seisvatele suurtele väljakutsetele läheneda, positiivset muutust esile kutsuda ning nende muutuste keskel ise vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks jääda,» lisab direktor Indrek Lillemägi.

Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone valmib arhitektuuribüroo Must ideekavandi «Seitse venda» järgi Kolde puiesteele. Mustamäe riigigümnaasiumi hoone valmib arhitektibüroo Must ideekavandi «Hõbenool» järgi Akadeemia teele. Hoonete ehitust rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõnismäe riigigümnaasium alustab õppetööd omanäolises, arhitekt Herbert Johansoni projekteeritud koolihoones Tõnismäe tänaval, milles on ajalooliselt tegutsenud eri õppeasutused ning mille kohandamist rahastatakse riigieelarvest.

Tagasi üles