Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning keskkonnaminister Madis Kallas allkirjastasid täna keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava aastateks 2023–2025. Tegevuskava eesmärk on suurendada elanike keskkonnateadlikkust ning edendada süsteemset keskkonnaharidust ja säästvat arengut toetavat haridust.
Ministrid allkirjastasid keskkonnahariduse kolme aasta tegevuskava
Tõnis Lukas toonitas, et tegevuskavas kokkuleppimine on kahe ministri järjepidev kohustus ja seda tehakse juba mitmendat korda alates 1999. aastast. «Pean loodus- ja kultuurikeskkonda inimese eluks vajalikuks ühtseks tervikuks. Õpilastel on tarvis osata näha seoseid iseenda käitumise ja elurikkuse vahel. Praegu uuendatav põhikooli ja gümnaasiumi õppekava loob eeldused valdkondade- ja ainetevaheliste seoste märkamiseks. Väga tore on näha noorte aktiivsust nn kliimapikettidel osalemisel – keskkonnahariduse eesmärgiks on, et nad samadest hüüdlausetest lähtuksid tulevikus ka oma igapäevaste valikute tegemisel,» ütles minister Lukas.
«Selleks, et inimene ja loodus teineteisest ei kaugeneks, on oluline, et ühiskonnas leviks keskkonnahoidlik käitumis- ja mõtteviis. Teaduspõhine arusaam keskkonnateemade mõistmisel algab juba koolieas, kuid peab kestma kogu elu. Seetõttu tuleb tähelepanu pöörata ka täiskasvanute keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Selleks kõigeks vajame selget plaani ja peame tegema koostööd,» ütles keskkonnaminister Madis Kallas.
Uus keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava on jätk eelmisele, 2019–2022 aastate kavale, millega sõnastati selge strateegia ja tegevused, kuidas Eestis edendada kestlikku arengut toetavat haridust.
Esimeses tegevuskavas sõnastatud visioon «Eesti elanikud mõistavad, et loodus on kultuuri ja majanduse alus ning sellesse tuleb suhtuda vastutustundlikult. Keskkonnateadlik mõtteviis ja tegutsemine on saanud normiks kõigis eluvaldkondades» on endiselt aktuaalne ja selle poole liikumist toetavad ka uue perioodi eesmärgid.
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna ülesandeks on kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse kujundamine, sh mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine. Valdkonna eesmärk on erinevaid osalisi kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning elanike keskkonnateadlikkus järjepidevalt, usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha.
Tegevuskava uuendamiseks moodustati 2022. aasta teisel poolel töörühm, kuhu kuulusid nii keskkonnaministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi ning nende allasutuste spetsialistid, samuti kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori esindajad. Oluliseks tegevuskava sisendiks olid keskkonna valdkonna arengukava KEVAD keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevussuuna töörühma koostatud materjalid.
Tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.