GRAAFIK ⟩ Arenguseire: õpetajatepõud piirab Ukraina laste haridusvõimalusi

Õpetajate ja tugispetsialistide nappus piirab Ukraina laste õppimisvõimalusi Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama ning ka koolide endi hinnangul kohanevad pagulaslapsed üsna hästi, seab õpetajate ja tugispetsialistide puudus koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub arenguseire keskuse raportist «Ukraina lapsed Eesti hariduses».

«Enim Ukraina sõjapõgenike lapsi on lisandunud neisse omavalitsustesse, kus juba varasemalt oli õpilaste arv õpetaja kohta suurim, muutes õpetajate nappuse ja ülekoormuse probleemi teravamaks. Peamised väljakutsed on õpetajate jaoks keelebarjäär ja kakskeelses klassis õpetamine, suured erinevused Eesti ja Ukraina õppekavades ning Ukraina õpilaste järeleaitamine,» tõi välja arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko.

Eesti õpetajate töökoormust aitavad leevendada Ukraina haridustöötajad ja sõjapõgenikest vabatahtlikud, kes aitavad tõlkida õppematerjale, anda tunde või olles õpilastele tugiisikuks. Eesti koolides on õpetajana tööle asunud 104 sõjapõgenikku.

Eesti haridusasutustes õpib veebruari keskpaiga seisuga kokku 8463 Ukraina last ehk keskmiselt 3 protsenti kõikidest Eesti õpilastest. Enim on Ukraina õpilasi Harjumaal, kus Ukraina sõjapõgenike lapsed moodustavad 4 protsenti. Ligi pooled ehk 45,5 protsenti Eestis olevatest Ukraina lastest õpivad Tallinnas. Tallinnale järgnevad Ukraina õpilaste arvult Tartu 9,9 ja Pärnu 4,5 protsendiga.

«Siiski tuleb täpsustada, et isegi kui lapsed õpivad eesti õppekeelega koolis, võib nende õpe ikkagi olla mingis mahus vene või ukraina keeles ning suur osa õpilasi õpib keelekümbluse meetodil,» märkis Kindsiko.

Suurim osakaal vene või inglise keeles õppivaid Ukraina lapsi elab Ida-Virus ja Harjumaal. Viimases õpib vene keeles 33 protsenti maakonda saabunud Ukraina lastest, Ida-Virumaal on see näitaja koguni 52 protsenti.

Õpetajate ja koolijuhtide senine tunnetatud kogemus on kinnitanud, et kõige hõlpsam on Ukraina lapsi haridussüsteemi liita alushariduses ehk nooremas eas. Mida keerulisemaks muutub õpitava aine sisu, seda raskem on algtaseme keeleoskust omamata eestikeelses õppes osaleda. Suurem osa ehk 65 protsenti Ukrainast saabunud lapsi on paraku just põhihariduse-ealised, samas kui alushariduses õpib 24 protsenti kõigist Eestisse jõudnud sõjapõgenike lastest.

Arenguseire keskuse lühiraport «Ukraina lapsed Eesti hariduses» on osa õpetajate järelkasvu tuleviku uurimissuunast, mille eesmärk on globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.