Mis meist saab - elu pärast «suurt pauku»

Suur Pauk pole siinkohal muud, kui eelmise aasta detsembris meie kõigi tubadesse sisse astunud kõnerobot – masin, mis on läbi lugenud kogu interneti ja januneb, et läbi vaadata kõik maailma filmid ja üle kuulata kõik jutud.​ See on suur muutus. Revolutsioon.

Kus ollakse tänapäeval Eesti infotehnoloogia hariduse ja -arendusega, sellest ongi võimalus kahel konverentsipäeval aimu saada. Haridus- ja Noorteamet korraldab 16.-17. veebruaril konverentsi «IKT-haridus@2023», mis tähistab Eesti kahe peamise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) haridust toetava programmi kümneaastast tegutsemist.

​Postimees kannab selle konverentsi oma veebis üle. Kuumad tehisintellekti küsimused on jututeemadeks teisel konverentsipäeval.

​Kuumimaks küsimuseks on kerkinud see, kas õppurid tohivad kasutada oma tööde tegemistel kõneroboteid või tuleks need keelustada ja õppeasutused peaksid rangelt kontrollima seda, kuidas õppur oma töö on teinud. Loodetavalt on need teemad ka ettekandjate juttudes esile toodud.

Olgu öeldud, et vajaliku ja üsna töökorras koodijupigi saab kõneroboteilt vaid silmapilguga.
​Äkki on muutumas kogu õpetamise eesmärk ja põhimõtted?

2012. aastal alguse saanud IT Akadeemia programm on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning ettevõtete koostööprogramm IKT-hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks.

ProgeTiigri programm aitab tõsta õppijate digipädevust ja arendada tehnoloogilist kirjaoskust. Selleks luuakse õppevara, viiakse läbi õpetajakoolitusi, rahastatakse õppetöös vajalike seadmete hankimist ning korraldatakse õpilasüritusi ja -konkursse.

Konverentsil tutvustatakse programmide parimaid praktikaid, uusi suundi infotehnoloogias ja arutletakse IT-hariduse tuleviku üle.

Konverentsi esimese päeva järelvaadatav ülekanne:

KONVERENTSI PROGRAMM

Päevajuhid:
Ave Lauringson, e-Eesti esitluskeskuse juht; ProgeTiigri esimene programmijuht
Ede Schank Tamkivi, MTÜ Eesti 2.0 tegevjuht; Vabamu Nova tootejuht
Mari-Liis Lind, VIVITA juht ja produtsent; MTÜ Tech Sisters kaasasutaja

16. veebruar, neljapäev

11.00-13.00 Konverentsi avamine
Tõnis Lukas, EV haridus- ja teadusminister
Renno Veinthal, Haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler
Jaak Raie, Haridus- ja Noorteameti peadirektor
Erki Ani, CleanTech Estonia juht

Töömaailm jõuab haridusse ettevõtjate panusega
IT Akadeemia on koostöine haridusprogramm, mille väga oluliseks lüliks on sisend tööturu ootuste ja vajaduste kohta. Räägime, kuidas ettevõtted on panustanud nii sektori arengusse kui ka ühiskonna arengusse laiemalt ning mida teeb selleks IT-ettevõtjate liit koostöös haridusasutustega.
Ivo Lasn, Eesti infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige, IT Akadeemia juhtkomisjoni liige, Playtech Estonia OÜ direktor

Digipeegeldused – Millisena paistab Eesti digiühiskond väljast vaatajale?
E-Eesti esitluskeskus on 14 aasta jooksul meie IKT-rakendamise edulugu, e-lahendusi, IKT sektorit ja koostöövõimalusi tutvustanud tuhandetele ettevõtjatele ja riigiteadlastele. Vaatame väliskülaliste abiga digiriigi sisse- millisena väljast vaatajale paistame, mida Eesti kohta uuritakse ja mida meil tulevikus pakkuda on.
Ave Lauringson, e-Eesti esitluskeskuse juht; ProgeTiigri esimene programmijuht

Koostöise programmi edu alused ja eeldused
Tutvustame värsket kvalitatiivanalüüsi, mis selgitab IT Akadeemia toimemudelit ja peamisi edutegureid ja arengukohti, mida saavad oma töös arvestada kõik formaalsed ja mitteformaalsed koostöised ühendused.
Anne-Mari Ernesaks, Pscience OÜ juht

Vaatame tulevikku – millised tegevused on IKT-hariduse ja -teaduse edendamiseks järgmisteks aastateks kavandatud
Margus Haidak, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja

Tööturutrendid ja milliste oskuste vajaduse see kaasa toob? OSKA trendikaartide põhjal
- Tööturu arengusuundumused OSKA koostatud trendikaartide põhjal
- Millised suundumused kujundavad tuleviku tööturgu ja tööturul vajaminevaid oskusi?
- Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng oskuste vajadust? Millised on IT-oskused, mida on vaja pea kõigis ametites?
- Mida peaksid õppeasutused juba täna tegema, et nende õpilased omandaksid tulevikus vajaminevaid oskusi-teadmisi?
Yngve Rosenblad, Kutsekoda, OSKA peaanalüütik
Urve Mets, Kutsekoda, OSKA IKT valdkonna uuringujuht

13.00-14.00 Paus

14.00-15.00
Küberturvalisuse olukord maailmas ja selle olulisus IT-hariduses
Millised ohud, ründevektorid ja taktikad paistavad silma küberruumis nii Eestis kui maailmas; Kuidas kasutavad ründajad turvanõrkusi tarkvaras. Kuidas RIA saab kaasa aidata küberturvalisuse teadlikkuse tõstmisele IT-hariduses.
CR14 pakub keskkonda küberõppuste virtuaalseks läbiviimiseks – räägime, kuidas seda tehakse ja miks sellist võimalust vaja on.
Lauri Tankler, RIA küberturvalisuse teenistuse teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja
Hannes Krause, CR14 teadus- ja arendusjuht

15.00-15.30 Paus

15.30-16.30
Infotehnoloogia ja keskkond – sõbrad või vaenlased?
IKT seadmete tootmisel, tarkvaraarenduses, andmete hoidmisel ja IKT kasutamisel suureneb ressursside vajadus järjest enam ning seetõttu on oluline vastava keskkonnamõju jälgimine ning vähendamine. Sessioonis arutame, miks andmeid nii palju tekib ja millal neist saab prügi, milline on digitaalse andmemahu hoidmise ja säilitamise «hind», kuidas nii ettevõtted kui iga inimene saaks digiprügi tekkimist vältida ja mängime mõttega, kas meil on ühel hetkel vajalik IT arengut hakata piirama?
Erki Pogoretski, Telia analüütika osakonna juht
Kaidi-Kerli Kärner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiühiskonna strateegia nõunik

17. veebruar, reede

10.00-11.00
Asjade interneti tulevikutehnoloogiad ja rakendused
Räägime sessioonis, mis on asjade internet (IoT) ja kuhu IoT valdkond areneb Eestis ja maailmas. Samuti millised on kaasuvad ohud, näiteks turvalisuse vallas. Toome näiteid, milliseid IoT lahendusi võiks igaüks juba täna igapäevaelus kasutada ja mis on ennustatav tulevikuks.
Alar Kuusik, TalTechi infotehnoloogia teaduskonna T. J. Seebecki elektroonikainstituudi vanemteadur
Siim Vips, Bisly OÜ tegevjuht ja kaasasutaja, Modera asutaja ja pikaaegne juhatuse liige
Jürgen Soom, TalTechi arvutisüsteemide instituudi sardtehisintellekti labori doktorant-nooremteadur

11.05-11.45
Personaliseeritud õpe tehisintellekti abil
Õppe personaliseerimise läbi õpilaste potentsiaali avamine on üks haridusstrateegia Tark ja Tegus Eesti 2035 eesmärkidest. Adaptiivse õppe platvormid on tõestanud end kui efektiivset meetodit teadmiste õpetamises. Samal ajal on neil tehisintellektil põhinevatel platvormidel olulisi hariduslikke puudujääke, mille tõttu võivad nad laste potentsiaali avamist hoopis pärssida. Kuidas jõuda personaliseeritud õppeni, mis arvestaks hariduse eesmärke ja avaks iga õppija potentsiaali?
Kristjan-Julius Laak, Tartu Ülikooli arvutiteaduse õppekava doktorant, ITLi Ustus Aguri stipendiaat 2022

11.45-12.00 Paus

12.00-12.45
Kümme aastat edasi, milline on tehisintellekti mõju haridusele – Haridus@2032 paneeldiskussioon.
Tehisintellekt kirjutab muusikat, joonistab... aastal 2023 on meieni jõudnud ka tehisintellekti rakendused, mis aitavad eesti keeles kirjutada arutlevaid loovtöid.
Kuidas IT-arengud mõjutavad seda, mida ja kuidas peaks õpetama ning mida ja kuidas hindama? Ja kas IT-ettevõtete tööjõu mured saavad lahendatud, sest tuleviku tarkvara-arendused teeb robot?

Paneeldiskussioonis arutlevad:
Birgy Lorenz, TalTechi IT-Didaktikakeskuse vanemteadur (IT Kolledž)
Meelis Kull, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi masinõppe kaasprofessor
Grete Paat, Tartu Ülikooli arvutitehnika eriala tudeng, Start-up ettevõtte Konnekt kaasasutaja
Taivo Pungas, insener ja andmeteadlane

12.45-13.15
Kuidas riikide digiedu tagada – kuhu peaks suunda võtma ja kuidas?
Siim vaatab laia ilma ja räägib seal paistvast: kuhu digiriigi areng maailmas liigub ning mis on Eesti väljavaated selle najal. 2022. aastal ilmus tal ka raamat "Digital Government Excellence: Lessons from Effective Digital Leaders", milles maailma kakskümmend silmapaistvat digiriigi juhti jagavad oma kogemusi riikliku digiarengu eestvedamisest. Selle põhjal kuulete ettekandest ka, millised on võtmetegurid edu saavutamiseks.
Siim Sikkut on olnud Eesti digiarengu üks eestvedajatest viimasel kümnel aastal – endine MKMi digiarengu asekantsler ja IT Akadeemia juhtkomisjoni liige, praegu nõustab ta valitsusi üle maailma digistrateegiate ja -reformide kavandamisel ja elluviimisel

13.15-13.30
Konverentsi kokkuvõtted ja lõpetamine