Kolmapäeval alustavad DigiKiirendi arenguprogrammis viis uut kooli – Abja gümnaasium Viljandimaalt, Kabala lasteaed-põhikool Raplamaalt, Valgamaa kutseõppekeskus, Viljandi Kkutseõppekeskus ja Võrumaa kutsehariduskeskus.
Viis uut kooli alustavad pooleaastast DigiKiirendi programmi
Pool aastat kestva programmi eesmärk on julgustada ja ergutada digitehnoloogia kasutamist õppetöös. Haridus- ja noorteameti DigiKiirendi programm arendab õpetajate digipädevust ning aitab juurutada uut õpikäsitust ja õppemeetodeid õppetöösse.
Haridus- ja noorteameti innovatsiooni ja koostöö osakonna juht Elo Allemann rõhutas, et õppijate digipädevuse süsteemne toetamine on kooli meeskonna ühine vastutus, see ei saa jääda ainult haridustehnoloogide ja informaatika õpetajate kanda. «Programmi toel juhimegi koolides tähelepanu, kuidas iga aine- ja eriala õpetaja saab anda oma panuse,» lisas ta.
Koolitus arvestab koolide vajadusi
Pooleaastase programmi vältel saavad õpetajad vastavalt oskustele ja võimetele õppida digikoolitustel, mida toetab koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja. Koolitused on koostatud konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes. Kooli juhtkonnale toimub koolitus, kus käsitletakse digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpitakse enda ja teiste koolide kogemustest ning koostatakse arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digipädevuse toetamiseks.
Abja gümnaasiumi koolijuht Laine Lindvest rõhutas, et Abja gümnaasium liitus DigiKiirendi programmiga eelkõige sellepärast, et kaardistada õpetajate digipädevused ja julgustada digitehnoloogia kasutamist õppetöös. «Loomulikult kasutab õpetaja igapäevaselt oma töös erinevaid digivahendeid, aga tuleb arvestada, et lisaks õpetajate digioskuste arendamisele on väga oluline toetada ka õpilasi digipädevuste saavutamisel. Usun, et DigiKiirendi programmis osalemine annab meile selleks olulise tõuke,» lisas ta.
Digivõimalused aitavad õppetööd suunata
Viljandi Kutseõppekeskuse õppeosakonna juhi Marge Heina sõnul võimaldab digivõimaluste eesmärgipärane kasutamine õppetöös kohandada õppematerjali erinevale raskusastmele, luua interaktiivseid õpiülesandeid, saada mugavalt tagasisidet ja individuaalset lähenemist õppeprotsessile ja palju muud. „«Viime igal aastal oma koolis läbi arenguvestlusi ning koolitusvajadusest tuuakse enim välja just digipädevuste arendamist, nii et programmi koolitused on meie õpetajate hulgas kindlasti oodatud,» rääkis Hein ning lisas, et DigiKiirendi puhul võlus neid just see, et arenguprogramm on suunatud tervele kooli meeskonnale.
Ka haridus- ja noorteameti DigiKiirendi projektijuhi Triin Saare sõnul on oluline, et koolitusel osaleks kogu meeskond, nende hulgas ka juhid. «Õpetajad näevad, kuidas nende juhid käivad koolitustel, pusivad, arutavad ja on ka õppija rollis. See on tegelikult väärtus omaette, sest juhid on eeskujuks ning ka ise samal ajal oma meeskonnaga koolitust läbides mõistavad nad kitsaskohti ning naudivad eduelamusi rohkem. DigiKiirendi on nagu pusle, iga meeskonna liige on eraldi tükk ning suuremat pilti mõistes ja koostööd tehes pannakse kenasti oma kooli jaoks plaanid ja tegevused paika,» rääkis ta.
DigiKiirendi programmi on aastatel 2018-2022 läbinud 78 kooli meeskonda.