:format(webp)/nginx/o/2023/02/06/15122058t1h6b9d.jpg)
Äsja teleekraanidel jooksnud «Noore meistri» sarjas võitja tiitli napsanud 24-aastane Raplamaa poiss Einar Kurrusk on erakordne noormees. Tänaseks mitu erinevat autoeriala omandanud Einar töötab iga päev autodega ja on õnnelik, sest kunagisest hobist on saanud tema töö.
Autopisiku sai Einar enda sõnul juba seitsmeaastase poisina oma isalt, kes autosid iga päev remontis: «Mind huvitas väga, mida ta seal garaažis teeb ja käisin kogu aeg teda tülitamas, kuni lõpuks andis isa mulle mutrivõtme ja tahtis, et õpiksin seda kasutama. Kui olin selgeks saanud, milleks seda tarvitatakse ja mida tähendavad erinevad numbrid võtmete peal, siis hakkasime koos isaga uurima akusid, generaatoreid ja teisi autoosi.»
Sealt algaski täna Amserv Peetri esinduses töötava autolukksepa karjäär: «Garaažis nokitsedes tahtsin asuda iseseisvalt ka suuremate autoremonditööde kallale, aga isa ei lubanud mul kohe autosid remontida. Esmalt pidin hoopis pikalt põllul seisnud VAZ 2106 lahti võtma ja vaatama, mis seal sees on. Kui auto oli lahti võetud, siis ütles isa, et ma paneksin selle nüüd jälle kokku tagasi. Esimese asjana muidugi vaidlesin vastu, et auto on ju katki – seda ei saa enam kokku panna, aga isa ütles, et saab küll.»
«Kord nägin aga kõrvalt, kuidas teine õpilane keevitas ja vahetas autol keredetaile ning see tundus ülipõnev.»
Isaga koos töötades ja tema soovil korduvalt sama autot lahti võttes ning kokku pannes õppis ta ära olulised töövõtted ning mõistis, kui oluline on automehaaniku töö juures õige töödistsipliin ja hügieen: «Võib öelda, et pidin hakkama ennast treenima, et ma ei unustaks, kuhu mis asi käis. Mul kulus nädal, et auto laiali lammutada, kuid selle õigesti kokkupanemise peale läks vähemalt kolm kuud.»
Einar on veendunud, et kõik noored peaksid õppima seda, mis neid tõeliselt köidab: «Sa pead seda reaalselt soovima. Kui sulle ei meeldi see eriala, mida õpid, siis vaheta see sellise vastu, mis sind kõige rohkem huvitab.»
Noore autohuvilise jaoks oli varakult selge, mis suunas ta minna tahab: «Kuna tehniku tööd õppisin kodus isa kõrvalt, siis mõtlesin, et lähen õpin kutsekoolis automaalriks. Õppisin kolm aastat, kui sain aru, et see pole päris mulle. Kord nägin aga kõrvalt, kuidas teine õpilane keevitas ja vahetas autol keredetaile ning see tundus ülipõnev.»
Õpetaja heakskiidul vahetas Einar eriala ning leidiski oma tõelise kutsumuse.
Viieaastane töökogemus on 24-aastase noore puhul märkimisväärne saavutus, kuid Einar ongi oma eriala tõeline fänn: «Armastan enda töö juures absoluutselt kõiki tegevusi. Iga päev tulevad uued teadmised ja oskused, ja see meeldib mulle!»
:format(webp)/nginx/o/2023/02/06/15122063t1hf858.jpg)
Kutsekoolist jõudis silmapaistvate oskuste ja teadmistega Eidapere noormees Toyotade müügi ja hooldusega tegeleva Amservi esindusse praktikale, kus ta pärast esimest kuud ka palgatööle võeti. Sellega läks täide Einari isa unistus, kes oli alati uskunud, et poeg töötab kord suures ettevõttes, kus ta saab oma oskusi veelgi paremini arendada.
Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala meenutab päeva, kui talle helistas Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli autoerialade juhtivõpetaja Neeme Noppel küsimusega, kas ettevõte oleks nõus võtma praktikale noormehe, kes õpib küll automaalri erialal, aga kellel on annet auto keretöödele.
«Olen veendunud, et peatselt saabub Einari elus aeg, kus temast saab Senpai (jaapani keeles «juhendaja») noortele autoeriala õppuritele (jaapani keeles Kōhai).»
Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala
«Nii heade soovitustega noort ei kohta tihti ja olin valmis Einari kohe praktikale võtma,» ütles Aasala, kes lisab, et tänapäeval on paljudel autoteenindusettevõtetel ja töökodadel silm just kutsekoolidel, kuna sealt sisenevad tööturule heade teadmiste ja oskustega noored, kellel on soov ennast veelgi arendada.
«Paar aastat hiljem tuli Einaril korraks ka hetk eneseotsinguks, kui ta proovis kätt teises valdkonnas. Tõdemus, et tema kutsumuseks on ikkagi autod, saabus loetud päevade jooksul ja minu ning paljude kolleegide rõõmuks tuli ta Amservi tagasi. Noormehe edasine erialane areng oli kiire. Olen veendunud, et peatselt saabub Einari elus aeg, kus temast saab Senpai (jaapani keeles «juhendaja») noortele autoeriala õppuritele (jaapani keeles Kōhai)», ennustab Einari juhendaja talle suurt tulevikku.
Oma autot Einaril ei ole, küll aga meeldivad talle paljud suurte autotootjate masinad. Samuti on säilinud lapsepõlve kiindumus erinevate VAZi mudelite vastu. Iseenda harimiseks ja niisama meelelahutuseks jälgib Einar YouTube´i kanaleid ja usub, et need on noortele suureks mõjutajaks.
«Mind huvitavad kõik sisuloojad, kes autodega tegelevad. Vaatan palju näiteks Karel Piiroja videoid, ta ehitab enda driftiautot. Mind huvitab, mida ta auto kallal teeb ja mida üldse on võimalik autodega teha, et need võimsamaks saada ja kuidas erinevaid keredetaile arendada. Tihti on nii, et kui ise millegagi hätta jään, siis YouTube aitab välja,» ütleb noor autolukksepp.
Kas sotsiaalmeedia ja suunamudijate ajastul on keeruline leida oma kutsumus ja teha õige erialavalik? Einari sõnul mitte: «Kui sul on tõeline huvi, esimesed erialased teadmised ja mõned oskused, siis noorel ei ole keeruline tööd leida, sest palju oleneb iseenda tahtmisest.»
Millist nõu annab autospetsialist kõikidele autoomanikele? «Üldiselt hoiavad eestlased oma autosid hästi, aga mõnikord püütakse ise autot parandada ja see pole alati hea mõte,» soovitab ta. «Kui ikka ise ei oska, siis palun ärge hakake proovima. Tooge oma sõiduk inimese juurde, kellele on autoremont igapäevane töö.»
Vaata saatesarja «Noor meister» 2. osa, kus osalesid autoplekksepad, Kanal 2 lehelt.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)