K, 8.02.2023

MART KALM ⟩ Pseudoteaduse pealetung on üliohtlik tendents. Selle kibedaid vilju oleme Eestiski maitsnud

Mart Kalm
, Teaduste Akakeemia asepresident, Eesti Kunstiakadeemia rektor
Pseudoteaduse pealetung on üliohtlik tendents. Selle kibedaid vilju oleme Eestiski maitsnud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Mart Kalm. FOTO: Tairo Lutter
Mart Kalm. FOTO: Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter

Sama ohtlik, kui otsene vaenulik mõjutustegevus, on ka globaalne massikultuur, mis ähvardab omanäolisi rahvuskultuure lahustada, hoiatab Teaduste Akadeemia asepresident Mart Kalm.

Erakondade lubadused parandada Eesti ühiskonna sidusust jäävad tühjadeks loosungiteks, kui nendega ei käi kaasas konkreetsed otsused investeerida oluliselt rohkem haridusse, leiab Eesti Teaduste Akadeemia asepresident akadeemik Mart Kalm.

Autoriteet kõigub

Teaduste Akadeemia asepresidendi Mart Kalmu sõnul ähvardavad Eesti ühiskonda ja eesti kultuuri ohud, mille vastu aitab ainult piisavalt rahastatud ja teadlikult juhitud eestikeelne haridussüsteem.

«Sama ohtlik, kui otsene vaenulik mõjutustegevus, on ka globaalne massikultuur, mis ähvardab omanäolisi rahvuskultuure lahustada. Personaliseeritud odav võõrkeelne meelelahutus õõnestab kultuurilisi sidemeid, mis Eesti ühiskonda koos hoiavad. Tugev haridussüsteem tagab järjepidevuse, mis on eesti keele ja kultuuri säilimise jaoks võtmetähtsusega,» selgitas akadeemik.

Kalmu sõnul ei tasu rahvuskultuuri väärtustamist ka kogu inimkonnale mõeldes alahinnata, sest niimoodi hoitakse maailmas väärtuslikku mitmekesisust.

«Nagu väärtustame ja kaitseme looduses liigirikkust või ühiskonna sees arvamuste paljusust, on oluline ka maailmas võimalikult paljude täisväärtuslike kultuuride ja keelte alalhoidmine. Eestis tähendab see eesti keele ja kultuuri tugevdamist. Haridus peab tagama, et eesti keel ja kultuur oleks iseenesestmõistetavalt iga uue põlvkonna eestimaalaste ühisosa,» ütles Kalm.

Teaduste Akadeemia asepresidendi sõnul vajab Eesti haridus olulisi lisainvesteeringuid ka selleks, et vältida teadusliku maailmapildi allakäiku.

«Me elame ajal, mil Eesti ja kogu läänemaailm naudib enneolematuid tehnoloogilisi mugavusi, mille on võimaldanud mitu sajandit teaduslikku mõtteviisi ja teaduse usaldamist. Aga praegu näeme, kuidas pseudoteadmised on maskeerunud ajaviitemeediaks ning teaduse autoriteeti järjepidevalt õõnestatakse. See on üliohtlik tendents, mille kibedaid vilju oleme Eestiski maitsta saanud, mõelgem kasvõi koroonaaja pingetele,» tõi Kalm välja.

Põhjusega uhked

Teadmistele tuginevat ja kõrgel tehnoloogilisel tasemel ühiskonda aitab Kalmu sõnul säilitada ainult teaduspõhine haridussüsteem.

«Oleme põhjusega uhked, et Eesti üldharidus on seni PISA-testide poolest maailma tipus ja kõrgharidus edetabelite järgi väga kõrgel. Aga oht pole siin mitte silmapiiril, vaid juba ukse ees. Loodusainete õpetajate erialadele on ülikoolides juba pikka aega liiga madal konkurss ning neist õpetajatest on koolides suurim puudus. Aga ilma väljaõppinud ja innustavate õpetajateta on teaduspõhise maailmapildi jätkumine ohus,» hoiatas akadeemik.

Kalmu sõnul nõrgestab hariduse alarahastus kõiki eluvaldkondi ja ühiskonda tervikuna. «Ilma adekvaatselt rahastatud hariduseta ei tasu rääkida ka sidusast ühiskonnast. Vahet ei ole, kas vaadata majanduse, kultuuri või julgeoleku nurga alt, haridus peab olema poliitikas püsiv prioriteet,» rõhutas Teaduste Akadeemia asepresident.

Haridusdebatt «Kes päästab Eesti hariduse?»

Eelmisel nädalal saatis ligi 7000 haridustöötajat ühendav Eesti Haridustöötajate Liit riigikokku pürgivatele erakondadele kaheksa küsimust rahastuse ja hariduse kitsaskohtade lahendamise kohta. 

Vastused avalikustatakse ning õpetajad koostavad nende põhjal pingerea. End parimast küljest näidanud erakonnad saavad võimaluse oma ideid täpsemalt tutvustada reedel, 27. jaanuaril kell 16.00 toimuvas ja Postimehe veebis üle kantavas haridusdebatis.

Märksõnad
Tagasi üles