L, 4.02.2023

Rakenduskõrgkoolid on võtnud suuna õppe mitmekesistamisele

PM Haridusportaal
Rakenduskõrgkoolid on võtnud suuna õppe mitmekesistamisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
RKRN kohtumisel haridus- ja teadusministriga
RKRN kohtumisel haridus- ja teadusministriga Foto: RKRNi pildikogu

Sel nädalal kogunesid rakenduskõrgkoolide rektorid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2023. aasta esimeseks istungiks, märkides, et eesmärk on muuta õpet mitmekesisemaks ning õppija vajadusi arvestavaks.

Kohtumisel osalenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas rakenduskõrgkoole panuse eest, mida nad on andnud ühiskonna tasakaalukal edendamisel. Ta tõi esile, et kõrghariduse omandamisel Eestis on oluline erinevate valdkondade katvus ja rakenduskõrgkoolide roll oluliste erialade õpetamisel.

Kohtumisel arutati kõrghariduse regulatsioonide muudatusi ja nende mõju rakenduskõrgkoolidele. Praegu on läbivaatamisel kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, mille peamisi eesmärke Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) toetab.

«RKRN peab kõrgharidusseaduse uuendamisel oluliseks üliõpilaste vastutuse suurendamist, suunates neid teadlikumatele valikutele. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid panustama mitmekesisele lähenemisele õppetöös, et pakkuda õppimisvõimalusi nii neile, kes õpivad kui ka neile, kes samaaegselt õpivad ja töötavad,» tõdes RKRN-i esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend.

Ta lisas, et kõrgharidusseaduse kavandatavad muudatused tagavad õiglase juurdepääsu tasuta kõrgharidusele ja rahastamise kasv võimaldab hoida õppimise-õpetamise kvaliteeti.

Teise olulise teemana arutati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõud. Viimastel kümnenditel on rakenduskõrgkoolide institutsionaalsel akrediteerimisel korduvalt juhitud tähelepanu rakendusuuringute võimekuse tõstmisele. Senini on uuringuid finantseeritud kesise tegevustoetuse arvelt või siis «tellija maksab» põhimõttel. Paraku ei taga selline finantseerimine kestlikku arengut.

Minister möönis probleemi olulisust, loodetavasti aitab sellel aastal rakenduskõrgkoolide probleemi leevendada teadus- ja arendustegevuse sihttoetus ja edaspidi on võimalik taotleda evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatust, paraku ei taga see veel teadustegevuse rahastamist.

Mõttevahetuses Andres Sutiga arutlesid rakenduskõrgkoolide rektorid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute võimaluste üle, sealhulgas rakendusuuringute programmi (RUP) kaudu. Toodi välja kõrgkoolide, ettevõtete ja teaduskoostöö olulisus ja teadus-ja arendustegevuste võimaluste loomist Eestist väljapoole. Rakenduskõrgkoolide laiem eesmärk on olla oma valdkonna teadmuskeskus ja ettevõtete innovatsioonipartner.

Mõlemad kohtumised keskendusid kõrgkooli kahele põhieesmärgile, nimelt tasemeõppe ja rakendusuuringute või laiemas vaates ühiskonna teenimise arendamisele. Käesoleva aasta tunnustustväärivaks sammuks on kõrghariduse rahastamise 15-protsendine kasv. Minister Tõnis Lukas ja ka Andres Sutt kinnitasid, et lubatud kõrghariduse rahastamise kasv jätkub ka järgnevatel aastatel.

Kohtumisel osalesid Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu ja Sisekaitseakadeemia arendusprorektor Triinu Kaldoja. Külalistena haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ministri nõunik Marit Sepma, kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher ja riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

Märksõnad
Tagasi üles