/nginx/o/2021/06/25/13875294t1h7f49.jpg)
Põhikoolijärgsel lisaõppel ja kutsevaliku õppel on küll sarnased eesmärgid, kuid erinevad sihtrühmad, mistõttu meetmed täiendavad teineteist ning toetavad tulemuslikult haridusliku erivajadusega (HEV) õpilaste edasiõppimist või tööturule liikumist, ilmnes värskest uuringust.
Eestis toetatakse haridusliku erivajadusega õpilaste haridus- ja tööteed kahe meetmega, milleks on lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel uuris Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar nende meetmete korraldust ja kasutamist.
Õpilane vajab oma vajadustele vastavalt õpet
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg märkis, et üleminekumeetmete tõhusaks osutumine teeb rõõmu. «Kaasava hariduse all mõistame iga õppija õigust saada oma sotsiaalsetele ja akadeemilistele vajadustele vastavat kvaliteetset õpetust kodulähedases koolis. See nõuab sageli paindlikke ja personaalseid lahendusi. Paljud Eesti koolid tulevad sellega hästi toime ning mitmekesisust toetavate väärtuste ning hoiakute edendamine meie koolikultuuris on jätkuvalt oluline.»
Uuringu elluviija Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar juhataja Epp Kallaste lisas, et õpilaste individuaalse arengu toetamine on pidev protsess ning efektiivne kaasamine nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes nõuab ressursse ja oskuslikku õppe kohandamist. «Lisaõpe ja kutsevaliku õpe pakuvad tänu paindlikule ülesehitusele head vahesammu, aga näeme, et eriti lisaõpe võiks olla Eesti koolides veelgi paremini teadvustatud ja kättesaadav.»
Põhikoolile järgnevat üheaastast lisaõpet kasutavad edasiõppimiseks suuremat tuge vajavad haridusliku erivajadusega õpilased, kelle jaoks on keeruline senisest tuttavast keskkonnast välja liikuda. Lisaõppel saab neile pakkuda igaühele individuaalsetele vajadustele kohandatud tegevusi. Erialade ja õppimisega tutvumiseks mõeldud kutsevaliku õppekava sihtrühm on laiem ja sellest moodustavad haridusliku erivajadusega õpilased vaid osa. Suuremat tuge ja tuttavat keskkonda vajavad õpilased alustavadki üleminekumeetmena põhikooli lisaõppes ning edasiõppimiseks küpsemad õpilased alustavad kutsevaliku õppekaval. Hea praktika on põhikoolide ja kutseõppeasutuste koostöö õppe pakkumisel.
Vajalik on koostöö töötukassaga
Uuringus leidis kinnitust vajadus koostööks töötukassaga juba õppimise ajal: haridusliku erivajadusega õpilased vajavad sageli tööle rakendumisel täiendavaid tugimeetmeid, nagu töökoha kohandamine või tugiisik. Hariduse ja tööturu valdkondade koostöös tuleb välja arendada terviklahendused, mis toetaksid erivajadusega õpilaste sujuvat tööturule suundumise protsessi.
Uuringus tõdeti, et viimase aastakümnega on ühiskond haridusliku erivajadusega õpilaste suhtes avatumaks ja mõistvamaks muutunud. Oluline on õpetajate ja koolijuhtide oskus haavatavaid rühmi efektiivselt kaasata ja luua koolis koostöine ja sõbralik õhkkond.
Uuringu «Hariduslike erivajadustega õpilaste üleminekute toetamine sujuvaks liikumiseks haridustasemete ja -liikide vahel ning tööturule» järeldused tuginevad dokumendi-, registriandmete ning intervjuude analüüsil. Intervjuud tehti lisaõpet pakkuvates ja mitte pakkuvates põhikoolides, kutsevalikuõpet pakkuvates kutseõppeasutustes ja meetmete riiklikku korraldust tundvate ekspertidega. Uuringu autorid on Epp Kallaste, Ailen Lang, Anu Rentel, Mari Liis Räis ja Marko Sõmer.
Uuringut tutvustav veebiseminar toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kell 15–16. Veebiseminar on suunatud haridusasutuste juhtidele, õppejuhtidele, HEV-koordinaatoritele, õpetajatele ja kohalike omavalitsuste haridusjuhtidele.