/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2019/05/15/12167198t1hdfa6.jpg)
Sellest aastast astus Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani ametisse õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak.
Sille Pihlak asub juhtima kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonda
Kunstiakadeemia noorim dekaan lubab avardada eriala piire ning tuua nähtavust ruumi visionääride olulisusele ühiskonnas.
«Arhitektuur ei ole pelgalt individualistlik majade joonistamine või linnaruumi andmete põhine projekteerimine, vaid kätkeb endas kompleksset ühiskondlikku kude, mille kõik aspektid põimuvad füüsilises ruumis. Seega on nii nagu laiemalt maailmas, ka arhitektuuris käes muutuste aeg, mille julgeid esimesi samme akadeemias astume,» rääkis Pihlak.
Viimased viis aastat dekaanina ametis olnud professor Andres Ojari jätkab teaduskonnas professorina, nagu ka tema eelkäijad, Toomas Tammis, Jüri Soolep ja Veljo Kaasik.
«Mul on hea kindel tunne asuda EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani ametisse, kui minu selja taga on neli eelmist teaduskonna juhti, kes jätkavad meil arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala õppejõududena. Saan ehitada oma visiooni juba nende rajatule ja toetuda heale nõule ka edaspidi,» ütles Pihlak. «Kui arhitektuur on ühiskonnas kujunenud väärtuste, mitte lühiajaliste moevoogude, peegeldus, siis on meie töölauale lisandunud hulganisti uusi aspekte – materjaliteadusest tootmistehnoloogiateni, kunstilistest võimalustest majanduslike piiranguteni, ehitise jalajäljest rajatiste tähendusväljani – mida on vaja vägagi fragmenteerunud maailmas terviklikku elukeskonda põimida. Kus mujal eksperimenteerida, kui mitte akadeemias ja mitte Eestis.»
Rektor ootab värskeid ideid
Rektor Mart Kalmu meelest on oluline, et EKA hoiab kätt pulsil. «Mida noorem dekaan, seda värskemat arhitektuurimõtet ta kaasa toob. 21. sajandi algul võtsid läänemaailmas naisüliõpilased arhitektuuriõppe üle, õppejõud on aga siiani valdavalt mehed. Selles kontekstis on meie uus naisdekaan oluline tasakaalustaja,» lisas rektor.
Sille Pihlak on õppinud ja töötanud pea kümme aastat välismaal, enne kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna doktoriõpingute alustamist 2015. aastal. «Käisin enne Eestisse naasmist maailma parimate ülikoolide doktoriprogrammidega tutvumas. Mind jahmatas arhitektuuri doktorantide ühiskonnast äralõigatus ja samaaegselt väga spetsiifiliste tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Sellepärast valisin hoopis EKA praktikapõhise doktorantuuri, mis aitab mõtestada tehtut ja samaaegselt jätkata loovuurimusega. EKA on tõsiselt hea arhitektuuriülikool, mis nügib eriala piire aina kaugemale.»
Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja teadur kunstiakadeemias. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.
Sille Pihlak on omandanud sisearhitektuuri bakalaureusekraadi EKA-s, õppinud Lõuna-California arhitektuuriinstituudis SCI-Arc ja lõpetanud Viini rakendusülikooli magistrantuuri cum laude. Ta kaitses oma doktoritöö 2020. aasta detsembris kunstiakadeemias teemal «Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe. Somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemine puitarhitektuuris». Pihlak pälvis doktoritöö eest EKA teaduspublikatsiooni preemia, riikliku teadustööde konkursi tunnustuse, Tallinna raestipendiumi ja riigikinnisvara stipendiumi. Sille Pihlak on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige.
Aastal 2015 asutas Sille koos Siim Tuksamiga arhitektuuribüroo PART, mille teosed on olnud nomineeritud Mies van der Rohe arhitektuuri auhinnale, pälvinud Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia, Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu aasta rajatiste mitmekordse võidu ning omandanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi parima digitaalse innovatsiooni projekti auhinna. Aastal 2017 pälvisid Sille Pihlak ja Siim Tuksam noore arhitekti preemia.