K, 8.02.2023

Haridus- ja teadusministeerium uuendab riiklikke õppekavasid

PM Haridusportaal
Haridus- ja teadusministeerium uuendab riiklikke õppekavasid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Foto: Mihkel Maripuu

Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile riiklike õppekavade muudatuste ettepanekud, et ajakohastada põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mida viimati muudeti kaheksa aastat tagasi ehk 2014. aastal.

Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on õppekavade uuendamisega tööd tehtud viimased kuus aastat ning õpetajad ootavad juba ammu uuendatud õppekavasid ning ainevaldkonnakavasid. «Koolides valmistatakse õpilasi ette nii oleviku mõistmiseks kui ka tulevikuks ning seetõttu on tähtis, et ka õppesisu käiks ajaga kaasas,» ütles minister.

Ajakohastatud õppekavad pakuvad senisest rohkem valikkursusi gümnaasiumis, samuti on lisaks aineõppele oluline arendada ka õpilaste üldpädevusi, mis aitavad lastel ja noortel praegu ja ka tulevikus mis tahes valdkonnas paremini toime tulla. «Ainult kitsas ainealaste teadmiste omandamine ei ole piisav – tähtis on tabada tervikut, nähes seoseid ja sidudes teadmisi ka igapäevaeluga. Näiteks loetakse tulevikus gümnaasiumiõpilase õppekoormuse hulka analoogiliselt uurimistöö või praktilise tööga ka riigikaitseõpetus, mille loomulikuks osaks on elanikkonnakaitse. Kui vahepeal oli kirjanduse õppekavast välja jäämas soovituslik eesti autorite ja nende teoste nimekiri, siis nüüd võin kinnitada, et see on kultuurilise järjepidevuse ja rahvusliku ühisteadvuse hoidmiseks lisatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekavadesse,» märkis Lukas.

Uuendatud õppekavad hakkavad kehtima alates 2023. aasta sügisest. «Sellest ajast peavad koolid pakkuma ka B-võõrkeele valikut ning muu õppekeelega põhikoolides tõuseb oluliselt eesti keele nädalatundide arv,» lisas minister Lukas.

Kavandatavad õppekavamuudatused täidavad haridusvaldkonna arengukavas 2035 seatud sihti muuta õpe senisest rohkem õppijakesksemaks ja viia õppe maht ja sisu paremasse kooskõlla ühiskonna ja tööturu arengutega. Kõigi aineliitude esindajad osalesid oma ainevaldkonnas õpetatava sisu uuendamises, et õppetöö tänapäeva ja tuleviku nõudmistega paremasse kooskõlla viia. Õppekavade uuendamisel osalesid ka Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased, samuti mitmed teised eksperdid ja õpetajad.

Haridus- ja teadusministri sõnul on kavandatavaid muudatusi õpitulemustes esmakordselt koolides juba ka testitud. «Ekspertrühmade kirjeldatud uute õpitulemuste rakendamist katsetati 2019/2020. õppeaastal seitsmes üldhariduskoolis koostöös Tallinna ja Tartu ülikoolidega. Samuti olid kõik ainevaldkonnakavad 2022. aasta kevadel nii huvirühmade kui ka avalikul tagasisideringil. Saadud tagasisidet arvesse võttes valmisidki Vabariigi Valitsus määruste muutmiste eelnõud riiklike õppekavade ajakohastamiseks,» selgitas minister Tõnis Lukas. «Tänan kõiki, kes viimastel aastatel on õppekava-arenduses pühendunult osalenud – väga suur ja vajalik töö on praeguseks ära tehtud!»

Riiklik õppekava on ühiskondlik kokkulepe, mis kehtestab haridusstandardi ehk määrab kindlaks, missuguste teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamist eeldatakse põhihariduse ja keskhariduse lõpuks. Iga kool koostab riikliku õppekava alusel oma kooli õppekava, milles tehakse täpsustusi vastavalt oma kooli ja piirkonna vajadustele, soovidele ja võimalustele. Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral muud koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid.

Kehtivad riiklikud õppekavad koostati aastatel 2008–2010. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava võeti vastu 2010. aasta detsembris ning põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2011. aasta jaanuaris. Viimane suuremahuline muudatus õpitulemustes ja õppesisus tehti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades 2014. aastal.

Märksõnad
Tagasi üles