Seitsme aastaga said kiire veebiühenduse ligi 330 kooli

Üks eesmärk oli wifi leviala laiendamine, pilt on illustratiivne Foto: Margus Ansu

Miljoneid meetreid andmeside kaabeldust, tuhandeid kohtvõrguseadmeid ja sadu inimesi hõlmav üle-eestiline programm lõpetab pärast edukat eesmärkide täitmist tegevuse laupäeval - kokku puudutas digitaristu kaasajastamise programm 300 üldhariduskooli ja ligi 30 kutseõppeasutust ning enam kui 120 000 õpilast ja õpetajat.

Koolide kohtvõrkude kaasajastamise programm sai alguse juba 2016. aastal ning selle eesmärk oli võimaldada kiiret internetiühendust mitte ainult üksikutes arvutiklassides vaid kõigis kooli õpperuumides. Rõhuasetus oli eeskätt wifi leviala laiendamisel ja kvaliteedi parandamisel, aga ka uuel kaabeldusel.

Digitaristu programmijuhi Jüri Saare sõnul oli tervet Eesti koolivõrku hõlmava projekti näol tegemist äärmiselt ambitsioonika ettevõtmisega, mis nüüd on edukalt lõpule jõudnud. «Kaasaegsed kohtvõrgud loovad eeldused ulatuslikumaks interneti ja infosüsteemide kasutamiseks õppetöös ja toovad meid järjest lähemale riiklikele e-eksamitele,» sõnas Saar ning lisas, et ehkki projekti eelarve ei võimaldanud kõigi Eesti koolide kohtvõrkude uuendamist, on suur samm siiski edasi astutud.

Seitsme aastaga said uued kohtvõrgud 302 kooli. Kokku veeti tööde käigus üle kahe miljoni meetri andmeside kaableid ja paigaldati enam kui 8000 erinevat kohtvõrgu seadet. Kuigi valdav osa kohtvõrkudest on hallatud kohalikult, võimaldab keskne haldussüsteem vajadusel administreerida kõigi koolide kohtvõrke ka tsentraalselt. See teeb ligi 5500 Wi-Fi tugijaamaga võrgust suurima omataolise kogu Põhja-Euroopas.

Uute kohtvõrkude turvaliseks ja teadlikuks haldamiseks toimusid paralleelselt seadmete paigaldamisega ka koolitused, millest võttis seitsme aasta jooksul osa enam kui 250 koolide ja kohalike omavalitsuste IT spetsialisti.

Programm jõudis kõikidesse Eesti omavalitsustesse ja igasse Eestimaa nurka. Kõige väiksem programmis osalenud kool oli Ruhnu põhikool 11 õpilasega ja kõige suurem oli kolmes hoones asuv Keila kool enam kui 1700 õpilasega. Kokku õpib kaasajastamise programmis raames uued seadmed saanud koolides ligi 120 000 õpilast, mis on kaks kolmandikku kogu õpilaskonnast.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusest alguse saanud projekti on toetanud nii haridus- ja noorteametis kui ka haridus- ja teadusministeeriumis kümned erinevad inimesed. Erasektorist on programmi elluviimisel olnud paarkümmend partnerit, kes on andnud enda panuse programmi edukasse lõpetamisse. Kokku on viimase seitsme aasta jooksul projektiga vahetult seotud olnud ligi 500 inimest üle terve Eesti.

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi poolt kaasrahastatud programmi eelarve oli ligi 13 miljonit eurot, millest 85 protsenti finantseeris Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja 15 protsenti haridus- ja teadusministeerium.