/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/11/09/14950373t1h8356.jpg)
Õiguskanstler Ülle Madise hinnangul paneb kehtiv seadusandlus gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õpilase ebavõrdsesse olukorda, kuna ei võimalda gümnaasiumiõpilastele samu tööturutoetusi ja -teenuseid, mis on ette nähtud kutseõppeasutuse õpilastele.
Õiguskantsler: õpilased on toetuste taotlemisel ebavõrdses seisus (1)
«Kutsekeskharidust omandavale õpilasele tagavad uue töö otsimise ajal sissetuleku töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Tema võib saada ka õppetoetust. Samas jääb uut tööd otsiv gümnaasiumiõpilane töötuskindlustushüvitisest ja töötutoetusest ilma ning riik ei maksa talle ka õppetoetust. Gümnaasiumiõpilane saab loota vaid vanemate toele, sealhulgas nende makstavale elatisele, ja lapsetoetusele, millele on õigus ka kutsekeskharidust omandaval õpilasel,» leidis õiguskantsler.
Töötuna arvele võetud kutsekeskharidust omandavale õpilasele osutatakse ka mitmesuguseid tööturuteenuseid, mis aitavad tal uut tööd leida. «Tööotsijana arvele võetud gümnaasiumiõpilase võimalus tööturuteenuseid saada on oluliselt piiratum. Samas näitavad töötukassa andmed, et töötuks jäänud kutsekeskharidust omandavad õpilased saavad neile koostatud individuaalse tööotsimiskava järgi kasutada laialdaselt tööturuteenuseid,» nentis Madise.
«Ei ole arusaadav, mis põhjusel ei võimaldata neid teenuseid gümnaasiumiõpilastele või miks erinevalt kutsekeskharidust omandavatest õpilastest peaksid gümnaasiumiõpilased õpingud katkestama, et uue töö leidmisel riigilt rohkem abi saada,» märkis õiguskantsler.
Ta lisas, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduste seletuskirjades ega eelnõu riigikogus menetlemisel tehtud ettepanekutes ei ole selgitatud, mis on õpilaste erineva kohtlemise eesmärk. «Olukorda arutati uue tööturumeetmete seaduse eelnõu koostamisel. Ometi ei tehtud arutatud muudatusi riigikogu menetlusse jõudnud eelnõus,» tõdes Madise.
Ta palub riigikogu sotsiaalkomisjonil kaaluda, kas gümnaasiumiõpilaste erineval kohtlemisel on mõistlikud, põhiseaduslikku raami mahtuvad põhjendused. Kui neid ei ole, siis palub õiguskantsler seadust asjakohaselt muuta.