K, 8.02.2023

Analüüs: välistudengite arv Eesti kõrgkoolides on langenud

PM Haridusportaal
Analüüs: välistudengite arv Eesti kõrgkoolides on langenud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Välistudengid Tartu ülikooli peahoone ees.
Välistudengid Tartu ülikooli peahoone ees. Foto: Margus Ansu

Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 4873 tasemeõppe välistudengit 124 riigist, keda on varasemast oluliselt vähem.

2022/2023 õppeaastal võeti vastu 1484 välisüliõpilast, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 15 protsendilist langust. Eelmisel õppeaastal õppis Eestis 5072 tasemeõppe välistudengit.

Haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juhi Eero Loonurme sõnul on Eesti jätkuvalt atraktiivne riik välistudengite jaoks, kuid selle aasta vastuvõttu on mõjutanud nii sõda Ukrainas kui ka ülemaailmne tervisekriis. «Välistudengite soov Eestisse õppima tulla on tõestus meie kõrghariduse konkurentsivõimest ning heast õpikeskkonnast,» kommenteeris ta.

Vene tudengid on lahkunud

Kümne suurima saatjariigi vaates langes vastuvõtt kõige enam Venemaa, Läti ja Aserbaidžaani üliõpilaste numbrites, vastavalt 68, 35 ja 34 protsenti, samal ajal tõusis Ukrainast tulnud tudengite arv 222 protsenti ja Türgist tulnute arv viis protsenti.

Study in Estonia värskest analüüsist selgub, et endiselt on enim välisüliõpilasi Eestis magistriõppes, kus õpib 2043 välistudengit. Kasvanud on ka huvi doktoriõppe vastu, kus sel õppeaastal õpib 763 välistudengit.

Suurim saatiariik on Soome

Kokku õpib Eestis 2022/2023 õppeaastal tasemeõppe välisüliõpilasi 123 riigist. Suurim saatjariik on endiselt Soome, kust 2022/2023 aastal on pärit 846 tudengit ehk 17 protsenti kõigist tasemeõppe välistudengitest. Suure kasvu on teinud Ukraina, kelle välisüliõpilasi õpib sel õppeaastal Eestis üle poole tuhande, täpsemalt 528.

Järgnevad Ukraina 11 protsendiga, Venemaa üheksa protsendiga, Nigeeria kuue protsendiga, India nelja protsendiga, Aserbaidžaan samuti nelja protsendiga ning Pakistan, Läti, Türgi ja Ameerika Ühendriigid kõik kolme protsendiga.

Esikümnest on välja langenud Bangladesh ja Iraan, aga tagasi on tõusnud Türgi ja Ameerika Ühendriigid. Kolmandatest riikidest pärit tudengeid õpib Eestis kokku umbes 70 protsenti ning Euroopa Liidu riikidest pärit välistudengeid umbes 30 protsenti.

Populaarne on ärindus

Vaadeldes välistudengite arvu Eesti kõrgkoolide tasemeõppes õppevaldkondade lõikes, õpib kõige rohkem välistudengeid ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkondades, kus on 1414 välisüliõpilast, järgnevad humanitaaria ja kunstid 784 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 671 üliõpilasega.

Sellel õppeaastal kasvas enim info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teeninduse valdkondadesse vastuvõetud välistudengite arv.

Enamus välisüliõpilastest õpib ingliskeelsetel õppekavadel. Eestikeelsetel õppekavadel õpib viis protsenti kõigist välisüliõpilastest ning venekeelsetel õppekavadel umbes kolm protsenti kõigist õppijatest.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidust pakkuvat riiki tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus on võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib haridus- ja noorteamet programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Märksõnad
Tagasi üles