/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/12/15/15026383t1hc5be.jpg)
Neljapäeval Tallinnas Ukraina sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse Kooli väisanud president Alar Karis märkis, et selline õppeasutus kindlasti rikastab Eesti haridussüsteemi.
President Karis: Vabaduse kooli kogemus rikastab Eesti haridussüsteemi
«Vabaduse Kool Tallinnas tõestab, et ka lühikese ajaga, vaid 100 päevaga saab tööle panna tubli ja toimiva õppeasutuse, kui on suur soov aidata ning ka seda abi vastu võtta. Selline kogemus rikastab kogu Eesti haridussüsteemi, sest uus kool on abikäsi Ukraina sõjapõgenike peredele ja Ukraina lastele teejuhiks Eesti ühiskonda,» ütles riigipea.
Ta tõdes, et koolil tuleb arvestada õpilaskonna pideva muutumisega, sest samal ajal, kui on peresid, kes soovivad Ukrainasse tagasi pöörduda, on ka pikk rivi lapsi, kes soovivad Vabaduse Kooli õppima asuda.
President Karis tunnustas põhimõtet, mille järgi õppetöö koolis toimub 60 protsendi ulatuses eesti keeles ja kuni 40 protsendi ulatuses ukraina keeles, eesti keeles õpetatakse peamiselt loovaineid ja tehnoloogiat. «Eesti keele õppimine annab võimaluse vabalt suhelda ja mõista uues asukohariigis toimuvat, lisab noortele elukogemust ja iseseisvust hakkamasaamiseks Eestis, kuni nad siin elavad,» sõnas president Karis.
Riigipea kohtus Ukrainast pärit õpetajatega, kes rõhutasid, et Eesti haridussüsteem rõhub rohkem isiksusele ja annab õpilastele märksa enam valikuvõimalusi. Nad tõid probleemina välja, et paljud Ukrainast pärit õpilased õpivad paralleelselt nii Ukraina kui ka Eesti koolis, kartuses, et Ukraina ei tunnusta Eesti haridust, ja see kurnab noori liigselt. Kohtumisel eestikeelsete õpetajatega selgus, et kool otsib veel ajaloo- ja matemaatikaõpetajat.
Karis osales ka Ukrainast põgenenud ja nüüd Eestis praktiseerivate psühholoogide ja tugiisikute vestlusringis, mis puudutas Ukrainast siia saabunute vaimse tervise probleeme ja neile kättesaadavat abi. Spetsialistid tõid välja, et algkoolilapsed kohanevad teismelistest kiiremini. Kohanemisraskused võivad negatiivselt mõjutada enesehinnangut ja kutsuda esile käitumisprobleeme.
«On mõistetav, et põgenikud tunnevad kodu, lähedaste kontaktide ja harjumuspärase eluviisi kaotamise valu. Lõimimine uude ühiskonda ei saa alata, kui inimeste põhivajadused pole rahuldatud,» sõnas president Karis ja tänas kõiki õpetajaid ja psühholooge panuse eest.
Vabaduse Koolis õpib praegu kokku 574 õpilast, neist 327 põhikooliastmes ja 247 gümnaasiumiastmes. Töötajaid on 84, nende seas ka 28 õpetajat ja tugispetsialisti Ukrainast.