/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/12/06/15005820t1hcb74.jpg)
Haridus- ja noorteameti DigiKiirendi arenguprogrammi lõpetavad teisipäeval kuus uut kooli – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Audru kool, Emili kool, Jõõpre kool, Maardu gümnaasium ja Rakvere Vabaduse kool.
Kuue kooli õpetajad ja juhid omandasid poole aasta vältel uusi digioskuseid
Programmi jooksul arendasid õpetajad ja koolijuhid oma digipädevust, et digilahenduste kasutamine igapäevases õppetöös oleks tervikuna läbimõeldud ja toetatud.
Digipädevus peab kuuluma õppekavasse
Haridus- ja noorteameti DigiKiirendi programmijuhi Kerli Požogina sõnul on tähtis, et õppijate digipädevus oleks sisse kirjutatud juba kooli õppekavasse nii, et vajalike teadmiste ja oskuste kujundamine oleks iga aine õpetaja vastutus.
«DigiKiirendi programmi abiga on digiõppe teemad kogu kooli meeskonnas korraga fookuses ning lisaks koolitusele aitab õpetajaid haridustehnoloog, see omakorda annab suurema tõuke õppijate digipädevuse toetamiseks erinevates õppeainetes,» tõdes Požogina.
Programmi käigus kaardistati kooli vajadused digiõppe ja -tehnoloogia rakendamiseks ning analüüsiti digitaristu ja -turvalisuse olukorda ning sellest lähtuvalt pandi paika nõustamise ja koolituste fookused.
Pooleaastase programmi vältel said õpetajad õppida kas põhikoolitusel või rätsepakoolitusel, mis pandi kokku vastavalt õpetajate vajadustele. Kooli juhtkonnale toimus koolitus, kus käsitleti digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpiti enda ja teiste koolide kogemustest ning koostati arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digipädevuse toetamiseks.
Programm pakub rahvusvahelist mõõdet
Sellel poolaastal programmis osalenud Jõõpre kooli direktori Mati Sutti sõnul oli programmis osalemine õpetajatele koolitöö kõrvalt küll ajamahukas, kuid kokkuvõttes kasulik. «Suure panuse programmi õnnestumisse andis väga hea koostöö meie koolitajaga. Väga asjalikud koolituspäevad ja just iganädalased individuaalsed nõustamised andsid uusi teadmisi, koolitaja näpunäited avardasid meie jaoks digimaailma piire,» jagas Sutt Jõõpre kooli kogemust.
DigiKiirendi programmi teeb sellel aastal eriliseks ka rahvusvaheline mõõde. Programm on uurimisobjektiks Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames toetatud projektis iHub4Schools.
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia professori Kairit Tammetsi sõnul huvitab neid iHub4Schools projektis, kuidas tõsta õpetajate ja koolijuhtide teadlikkust, millist muutust digiinnovatsiooniga soovitakse koolis ja õpetamispraktikates näha. «Projektis otsime teaduspõhiseid lahendusi nelja Euroopa riigi näitel, kuidas toetada koole mõtestatult digiinnovatsiooni rakendama, rõhutades eelkõige erinevate poolte koostööd ja teaduspõhist mõtteviisi,» rääkis Tammets.
Haridus- ja noorteameti rahvusvahelistumise osakonna juhi Heli Aru-Chabilani sõnul on koostöö Soome, Norra, Inglismaa, Leedu, Gruusia ja Eesti teadlastega andnud hea tunnetuse, et koolidele süsteemseid ja terviklikke lahendusi pakkudes oleme teinud õigeid otsuseid.
«Eestis on õpetajate digioskuste areng toimunud hea sümbioosina avaliku sektori strateegilisest toest ning haridustehnoloogide võrgustiku ekspertteadmistest ja initsiatiivist. Projekt oli ka suurepärane kogemus meie õpetajatele oma kogemuste jagamisel teiste riikide ekspertidega,» lisas Aru-Chabilan.
DigiKiirendi programmi on aastatel 2018–2022 läbinud 77 kooli meeskonda. Programmi viib ellu haridus- ja noorteamet ning seda toetavad ja rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik ning Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm.