K, 8.02.2023

Riik tunnustab keelekümblusõpetajaid, -koole ja -lasteaedu

PM Haridusportaal
Riik tunnustab keelekümblusõpetajaid, -koole ja -lasteaedu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas Foto: Ragnar Peets

Tallinnas Viru Hotelli restoranis «Merineitsi» toimub teisipäeval kell 17.30 keelekümblusvõrgustiku tunnustussündmus, kus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kuulutab välja aasta keelekümblusasutuse, aasta keelekümblusõpetajad ja aasta keelekümblusteod.

Tõnis Lukase sõnu on keelekümblusvõrgustik ja -metoodika aidanud märkimisväärselt kaasa eestikeelsele õppele üleminekule, kuna praegune varajane keelekümblusmudel vastab eestikeelsele õppele üleminekul planeeritud sisule 1.–3. klassis.

«Keelekümblus on aidanud meid siiani eesti keele õppe edendamisel väga ja jääb keeleõppe metoodikate hulgas kasutusele ka edaspidi. Selle kaasahaaravad põhimõtted on kindlasti aja- ja asjakohased nii täna kui ka pärast täielikule eestikeelsele õppele üleminekut. Seega jätkame kujunenud võrgustikuga. Keelekümbluskoolide ja -lasteaedade parim kogemus jõuab edaspidi kõigi haridusasutusteni,» lausus Lukas.

Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinda antakse välja kümnendat korda. Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse programmiga liitunud haridusasutusi ja nende esindajat või esindajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse ning keelekümblusvõrgustiku töösse. Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus on keelekümblusprogrammi rakendatud vähemalt kolm õppeaastat.

Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) viis, mille puhul kasutatakse hariduse omandamisel kahte või enamat keelt, toetades mitmekeelsuse kujunemist. Keelekümblusprogrammis toimub keeleõpe riiklike õppekavade alusel, õppides lisaks keeletundidele ka ülejäänud ainetundides vähemalt 60 protsendi ulatuses teises keeles ehk sihtkeeles. Sihtkeele kasutamise osakaal ja intensiivsus sõltuvad keelekümblusprogrammi mudelist.

Märksõnad
Tagasi üles