L, 4.02.2023

Õpetajad otsivad toetust lisatööde tasustamisele

PM Haridusportaal
Õpetajad otsivad toetust lisatööde tasustamisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Madis Somelar
Madis Somelar Foto: Madis Veltman

Õpetajate ühendused palusid nädalavahetusel koalitsiooni toetust muudatusettepanekule 2023. aasta riigieelarve seaduseelnõusse, mis suurendaks kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi, et tasustada õpetajatöö mahukad lisaülesanded ning diferentseerida töötasusid.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar märkis, et töötasu diferentseerimine ja reaalpalga tõus aitab hoida praeguseid õpetajad koolis ning tõstab motivatsiooni õpetajaks õppida. «Õpetajate järelkasvu tagamiseks on vajalik, et juba järgmisel kevadel esitaks ülikoolidele sooviavalduse aineõpetajaks õppida hulk noori. Senine poliitika ei ole tulemust toonud. Eesti kool ei saa enesele lubada enam ühtegi õppeaastat, kus aineõpetajaks õppivate üliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides on pea olematu,» ütles Somelar.

Tema sõnul pidas õpetajaskond vastu pingelise tervisekriisi, pingutas, et koolid oleksid avatud, ühtlasi tegeles õpilünkadega. «Venemaa agressioon Ukrainas on loonud olukorra, kus peame enese jõu mobiliseerima Ukraina sõjapõgenikest laste ja perede toetamisele. Lisaks peavad koolid looma võimaluse B-võõrkeele valikute rikastamiseks ning tulema toime eestikeelsele õppele üleminekuga. Vajame õpetajate töötasude diferentseerimist, et tasuda enam neile, kes oluliselt enam panustavad,» rõhutas Somelar.

Üldhariduskoolide pidamiseks eraldatav riigieelarveline sihtotstarbeline toetus näeb ette linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetuse, mis on 17,1 protsenti kõrgem õpetaja töötasu alammäärast. Toetusfondi suurendamine 26 miljoni võrra annab võimaluse taastada varasem olukord, kui see oli 20 protsenti.

16. novembril toimus riigikogu täiskogus 2023. aasta eelarve seaduseelnõu teine lugemine, kus õpetajate ühendustega kohtumiste palvel valminud Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa muudatusettepanekut toetasid koalitsioonist Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jaak Juske ja Eduard Odenits.

Õpetajate jaoks on märgiline, et väga paljud õpetajatega tihedalt koostööd teinud ja õpetajatööd väärtustavad riigikogu koalitsioonierakondade liikmed ei hääletanud muudatusettepaneku vastu. Nendeks olid Heidy Purga, Signe Kivi, Margit Sutrop, Eerik Niiles-Kross, Toomas Jürgenstein ja Kalvi Kõva.

Somelari sõnul on riigikogu kultuurikomisjoni liikmed viimase kolme aasta jooksul teinud suurepärast tööd õpetajate järelkasvu põua põhjuste kaardistamisel. «On täiesti mõistetav, miks mitmed nende hulgast kas toetasid õpetajatöö väärtustamist või ei hääletanud muudatusettepaneku vastu. Meil jäi puudu vaid neli häält.»

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell lisas, et õpetajad pöördusid koalitsiooninõukogu poole, sest õpetajaskonnal on nii-öelda selg vastu seina. «Esiteks palume varasema olukorra taastamist. Paralleelselt selle summa vähendamisega on keskvõim juurutanud kaasavat haridust, personaliseeritud õpiradasid, õppimist toetavat hindamist ning mitmed teisi haridusuuendusi, mis kõik eeldavad suuremat panustamist,» märkis Kell.

Kolmandaks lugemiseks saab valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 30. novembril kella 17.15-ni.

Märksõnad
Tagasi üles