Haridus- ja teadusministeerium annab 73 omavalitsusele kokku 1,13 miljonit eurot lisatoetust tegevuste korraldamiseks, mis aitavad kaasa Ukraina sõjapõgenikest noorte eesti keele õppimisele ning Eesti ühiskonda lõimumisele noorsootöös, huvihariduses ja -tegevuses osalemise kaudu.
Omavalitsused saavad 1,13 miljonit Ukraina sõjapõgenike keeleõppeks ja lõimumiseks
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põllu sõnul antakse toetusmeetmetega omavalitsustes senitehtule hoogu juurde. «Linnades ja valdades toimetatakse igapäevaselt selle nimel, et Ukrainast tulnud noortel oleks siinse eluga lihtsam kohaneda,» ütles Põld.
Tema sõnul saavad omavalitsused riigilt lisatoetust, et kohapealsetest võimalustest ja noorte vajadustest lähtuvalt luua praktilisi tegevusi erinevates koolivälistes keskkondades ning seeläbi veelgi sisukamalt toetada noorte eesti keele õpet ja paremat kohanemist Eesti ühiskonnas.
Toetuse arvestamise aluseks on Ukraina sõjapõgenikest 7–17-aastaste noorte arv omavalitsuses 1. novembri 2022 seisuga. Ühekordse toetuse suurus ühe Ukraina noore kohta on 165 eurot. Toetuse kogusumma on 1 131 570 ning see jaguneb 73 kohaliku omavalitsuse vahel.
Kohalikud omavalitsused saavad lisaraha kasutada Ukraina noortele eesti keelt ja kultuuri tutvustavate ja/või noorte omaalgatusel põhinevate tegevuste läbiviimiseks, mis soodustavad Ukraina sõjapõgenikest noorte eesti keele õpet kooliväliselt; pakuvad tuge eesti keele iseseisvaks õppeks ja praktikaks muu hulgas keelekohvikute või keelelaagrite metoodikat kasutades; aitavad lõimida Ukraina sõjapõgenikest noori Eesti ühiskonda, tutvustavad Eesti kultuuri ning loovad püsiva kontakti Ukrainast saabunud sõjapõgenikest noortega; tutvustavad kohalikus omavalitsuses või selle lähiümbruses kättesaadavaid mitteformaalse õppe võimalusi; toetavad Ukrainast saabunud sõjapõgenikest noorte koolikohustuse täitmist ning kaasavad noore vajadustest lähtuvalt lapsevanemaid noore osaluse soodustamiseks mitteformaalse õppe võimalustes.