E, 5.12.2022

Võõrkeeleõpetajad kogunevad Virumaale sügiskonverentsile

PM Haridusportaal
Võõrkeeleõpetajad kogunevad Virumaale sügiskonverentsile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võõrkeeled. Foto on illustratiivne.
Võõrkeeled. Foto on illustratiivne. Foto: skidka-plus.com

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit korraldab reedel Jõhvi gümnaasiumis ja laupäeval Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Virumaa kolledžis sügiskonverentsi «Kogemus rikastab!».

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverentside traditsioon sai alguse 2015. aastal Tartus. Järgmised konverentsid peeti nii Tartus, Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on haridus- ja teadusministeeriumi strateegiline partner, viies ellu viis aastat kestnud ESF projekti «Rahvusvaheline keeleeksam, mis võimaldas nii võõrkeeleõpetajaks õppivatel üliõpilastel kui ka üldhariduskoolide võõrkeeleõpetajatel sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami. Ministeeriumi strateegilise partnerina 2022–2024 toetab liit eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet, sh keeleõpetajate professionaalset arengut ja mitmekeelsuse edendamist.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverentsi läbivad teemad on üleminek eestikeelsele õppele ja üleminekut toetavad tegevused, muudatused võõrkeeleõppes ja koolielu korraldamisel, õppijakeskse keeletunni läbiviimise võimalused.

Kaheksas sügiskonverents saab alguse reedel kell 14 Jõhvi gümnaasiumis. Konverentsi avab Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees Ene Peterson, avaettekande teeb Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait. Plenaarettekandega teemal «Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava» esineb Anne Endjärv, haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaekspert.

Lõunasöögile järgneb ringkäik gümnaasiumis, mis võimaldab osalejatel tutvuda eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe ning lõimitud aine ja keeleõppe korraldusega. Ringkäigu viivad läbi gümnaasiumi õppejuhid ja keeleõpetajad. Päeva lõpetab põnev kohtumine keeleameti peadirektori ning lastekirjaniku Ilmar Tomuskiga, kes seekord vestleb töötoas keele väljendusrikkusest. Kõigil soovijail on võimalus osaleda ka loteriis, et soetada endale või oma väikestele mudilastele kirjaniku autogrammiga lasteraamat.

Laupäeval on konverentsil mitmeid põnevaid ettekandeid ja töötube. Konverentsil on võimalus kuulata kuut ettekannet ja osaleda kaheteistkümnes töötoas. Intrigeeriva ettekandega «Kuidas olla hoolas aednik?» esineb Tartu Ülikooli Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner, kes räägib õpetamisest ja haridusest «läbi lillede». Plenaarettekandes keskendub Ülle Türk Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande mitmekeelsele ja -kultuurilisele pädevusele.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on alati kutsunud oma kogemusi jagama ka haridusasutusi. Sel korral jagavad taustainfot ja kogemusi lõimingu teemadel Rakvere riigigümnaasiumi esindajad, loodava Narva gümnaasiumi näitel võtab koolijuht Teivi Gabriel fookusesse muu kodukeelega õppija toetamise üldhariduskoolis, Eesti esimesest distantsõppekoolist Edumus Schoolist valgustab osalejaid kooli juht Ahti Noor. Merilyn Meristo toob kuulajate ette võõrkeelte aineühendusi kaardistava uuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli kaardistada erinevusi ja sarnasusi aineühenduste vahel, et leida muster, mis iseloomustab elujõulist aineühendust.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidul on alates 2014. aastast traditsioon tunnustada konverentsil liidu tegevustesse enam panustanud EVÕLi seltse, liite ja liikmeid ning nende tegevust. Sellel aastal oli tunnustuse liike kümme, sealhulgas kaks uut tunnustust – aasta e-keeletegu ja silmapaistev võõrkeeleõppealane magistritöö. Laureaatide avalikustamine ja tunnuskirjade üleandmine toimub peale ettekandeid.

Lõunasöögile järgnevad töötoad, mis on jagatud neljaks sessiooniks. Igas sessioonis on kolm töötuba. Töötubade läbiviijad on nii haridus- ja teadusministeeriumist, haridus- ja noorteametist, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist kui ka üdhariduskoolidest. Esindatud on ka õpikute autorid ja koolitajad.

Lisaks arvukatele ettekannetele ja töötubadele on võimalus osta õppekirjandust mitmetelt kirjastustelt. Infolaudadega on väljas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur, HARNO, Integratsiooni Sihtasutus, Goethe Instituut.

«Otsustasime juhatusega läbi viia konverentsi Ida-Virumaal seetõttu, et ministeeriumil on välja töötatud tegevuskava üleminekuks eestikeelsele õppele. Fookuseks on Ida-Virumaa, mis vajab riigipoolset tuge, et üleminek kujuneks valutult ning piirkonda tuleksid ka õpetajad väljaspoolt maakonda. Lootsime väga, et Ida-Virumaa õpetajad on peamised konverentsil osalejad, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et piirkonnast on konverentsile tulemas koos direktorite, koolijuhtide ja õpetajatega vaid kümmekond osalejat,» tõdes Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees Ene Peterson.

Sügiskonverentsi esimesele päevale on oodata 60 huvilist ja teisele päevale 80 Narvast Olustvereni. Konverents on osalemistasuga. Konverentsi toimumist toetab haridus- ja teadusministeerium.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on katusorganisatsioon Eestis tegutsevatele võõrkeeleõpetajate aineühendustele ja võõrkeeleõpetajatele, kellel puudub oma aineühendus. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liitu kuulub kuus keeleõpetajate aineühendust: Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, Saksa Keele Õpetajate Selts, Soome Keele Õpetajate Selts, Vene Keele Õpetajate Selts, Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts ja Prantsuse Keele Õpetajate Selts. EVÕLi partneriks on maailmaorganisatsioon FIPLV, mille uudiskirjas kajastavad Eesti hariduselu sündmuseid EVÕLi seltsid ja liit. EVÕL teeb koostööd ka Euroopa nüüdiskeelte keskusega (European Centre for Modern Languages ehk lühidalt ECML). Eesti esindaja keskuse juures on haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik ja keskuse kontaktisik Eestis on EVÕLi juhatuse aseesimees Kati Bakradze.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidus on umbes 700 liiget.

Märksõnad
Tagasi üles