Seadusemuudatus sunnib ka digiplatvormide töötajaid eesti keelt oskama

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et keeleseadus tuleb viia kooskõlla muutustega ühiskonnas Foto: Urmas Luik

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena – näiteks laieneb eesti keele oskuse nõue ka digiplatvormidel töötajatele.

Kavandatavad muudatused puudutavad töötajate keelenõudeid, audioreklaami, võõrkeelsete kaubamärkide ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust ning avalik-õiguslike asutuste eestikeelset asjaajamist.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et keeleseadus tuleb viia kooskõlla muutustega ühiskonnas. «Eesti keel peab olema Eestis peamine teabe- ja suhtluskeel ning seda igas valdkonnas,» ütles minister Lukas. «Keeleameti järelevalve on juhtinud tähelepanu probleemidele, mis rohkem kui kümme aastat tagasi keeleseadust kohendades ei olnud aktuaalsed. Näiteks paljude teenindusala töötajate vähene või olematu eesti keele oskus ning suurtes kaubanduskeskustes mitmes keeles kõlavad reklaamid. Seadusemuudatusega kaitseme ühest küljest Eesti inimeste kui tarbijate huve, teisalt on ülioluline tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni ja teha eesti keel avalikus ruumis nähtavamaks, ülekaalukaks, nagu näeb ette Eesti keele arengukava.»

Kullerid peavad eesti keelt oskama

Eelnõus lisatakse digiplatvormide kaudu töötavad inimesed töötajate loetelusse, kellele võib kehtestada avalikes huvides eesti keele oskuse nõude. See tähendab, et senise tegevuse jätkamiseks peavad nad enda eesti keele oskust parandama.

Keeleametile laekunud kaebused osutavad, et vahendav digiplatvorm ei aita alati leida lahendust arusaamatusele teenuse tellija ning eesti keelt mitteoskava kulleri või taksojuhi vahel, olgu siis tegemist õige sihtkoha leidmise, aadressi või kellaaja täpsustamise või mõne muu teenusega seotud asjaoluga.

Reklaamid peavad olema eestikeelsed

Eelnõusse lisatakse ka audioreklaami reguleeriv säte, mis seal seni puudub. Kaubandus- ja teenindusettevõtted kasutavad teabe edastamisel klientidele audiokanaleid ning kui inimene viibib kaubanduskeskuses lühikest aega, võib ta kuulda üksnes võõrkeelset reklaami.

Muudatusega piiratakse võõrkeelse audioreklaami esitamise mahtu. Võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami kogumahust, st vähemalt 80 protsenti audioreklaamist peab olema eestikeelne. Praegu on eestikeelse audioreklaami osakaal vaid kolmandik.

Eelnõu kohaselt peavad riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimed olema eestikeelsed ning töötajate e-posti aadressides võib kasutada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid. Praegu puudub keeleseaduses domeeninime ja sellega seotud e-posti aadresside eestikeelsuse nõue ning mitme riigiasutuse veebi- ja e-posti aadressid sisaldavad võõrkeelset teavet – näiteks päästeametil on rescue.ee, keskkonnaministeeriumil envir.ee.

Kaubamärk peab sisaldama eesti keelt

Eelnõus täpsustatakse põhimõtteid, kuidas lisada võõrkeelse kaubamärgi kasutamisel eestikeelne teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta. Eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav ning paiknema võõrkeelsega samas vaateväljas. See ei eelda kaubamärgi ümbertegemist, vaid eelkõige tuleb leida sobiv koht, suurus ja paigutus. Praegu puuduvad nõuded eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele.

Eelnõus täpsustatakse ka asutuste loetelu, kus eestikeelne asjaajamine on kohustuslik. Praeguse seaduse järgi on riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eestikeelne ning nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Loetelusse lisatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud, näiteks Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper, Rahvusraamatukogu ja kõik avalik-õiguslikud ülikoolid. Nii välistatakse võimalus, et Eesti üliõpilane peaks Eestis tegutseva ülikooliga suhtlema võõrkeeles ning tagatakse õppejõududele õigus eestikeelsele asjaajamisele ja eestikeelne tööalane teave. Välissuhtluses ning suhtluses välistudengite ja -õppejõududega võib jätkuvalt kasutada mõlemale osapoolele sobivat keelt.

Eelnõuga täpsustatakse ka valdkondi, milles kirjakeele normi rikkumise eest võib karistada rahatrahviga. Jõusse jääb kirjakeele normi rikkumise karistamine ametlikus keelekasutuses ning nimede ümberkirjutusreeglite rikkumise puhul. Muudatusega kaotatakse karistamise võimalus juhtudel, kui kirjakeele normi järgimine ei ole kohustuslik, vaid lähtuda tuleb keelekasutuse heast tavast – näiteks avalikku kohta paigaldatud viitade ja siltide, välireklaami ja meedia puhul.

Taksojuhtidel tuleb eesti keel selgeks õppida

Ühistranspordiseaduses on kavas sätestada, et taksojuht peab tõendama oma eesti keele oskust enne teenindajakaardi väljastamist ning esitama vastava dokumendi. Kellele on teenindajakaart antud enne muudatuse jõustumist, peab esitama selle väljastajale vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi. Muudatusega taastatakse enne 2016. aasta märtsi kehtinud nõue, et taksojuht peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Taksojuhtidele kehtivad riigikeele oskuse nõuded paljudes riikides, näiteks Lätis, Leedus, Suurbritannias, Taanis, Soomes, Tšehhis, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Luksemburgis, Maltal ja Norras, ning mitmes riigis nõutakse peale riigikeele ka ühe võõrkeele oskust vähemalt algtasemel.

Haridus- ja teadusministeerium esitas keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks keeleametile, Eesti Keele Instituudile, Eesti keelenõukogule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, avalik-õiguslikele ülikoolidele, Rahvusraamatukogule, Eesti Rahvusringhäälingule, Rahvusooperile ja Eesti Kultuurkapitalile.