P, 27.11.2022

Bioloogiaõpetaja Ott Maidre: oluline on pakkuda õpetajatele võimalust end arendada

PM Haridusportaal
Bioloogiaõpetaja Ott Maidre: oluline on pakkuda õpetajatele võimalust end arendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ott Maidre
Ott Maidre Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Noore bioloogiaõpetaja Ott Maidre sõnul ei saa alahinnata vajadust käia aja ja õpilastega kaasas, eet neid paremini mõista, kuid äärmiselt oluline on ka, et lisaks õppekava puudutavate muutustega kohanemisele on õpetajal võimalusi iseenda arendamiseks ja inspireerimiseks.

Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis bioloogiaõpetaja Ott Maidre iseloomustab õpetaja kohanemisvajadust raamatust «Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi» loetud mõtteteraga. «Punane Kuninganna ütles Alice´ile, et tema maal tuleb kõigest väest joosta, et paigal püsida. Sama on ka õpetajaga – ta peab kogu aeg vaeva nägema, et mõista uusi õpilasi ja nendega kaasa tulnud uut maailma,» on Maidre veendunud.

Ta tõdeb, et õpetajad õpivad ja kohanevad paratamatult kogu aeg. «Iga õpetaja saab aru, et ta õpetab mitte asja, vaid inimest – lisaks veel endast palju nooremat inimest, kes paljudest asjadest sootuks erinevalt aru saab.»

Eesliinitöötaja, kelleta ühiskond ei saa hakkama

Eeskätt just koroonakriisis sai selgeks, et õpetaja on üks ühiskonna eesliinitöötajatest, ilma kelleta ei saada kuigi hästi hakkama. «See ühiskonna ootus ja eeldus paneb õpetajad olukorda, kus nad vajavad pidevalt erinevaid koolitusi, eriti süvakoolitusi, mitte paaritunnised arutelusid mingil juhuslikul teemal. Õpetaja peab saama süveneda ja areneda, sest me oleme ühiskonna alustalad. Kui me hakkame värisema ja kokku kukkuma ning pragunema, siis praguneb kogu Eesti ühiskond ja vabariik koos meiega,» selgitab Maidre enda ja oma ametikaaslaste rolli suures pildis. «Just reaal- ja loodusainete õpetajad, kelle arenguvõimalused on riikliku rahastuse puuduse tõttu erakordselt napid või lausa olematud, vajavad koolitusi üha enam. Ja just koolitusi, mitte uut tahvlit või uut pakki paberit,» lisab ta.

Oma valdkonna pühendunud spetsialistina on Maidre otsinud võimalusi enda arendamiseks ja läbinud näiteks hiljuti riikliku haridusstipendiumi toel erialased mikroskoopia praktikumid. Just taoliste võimaluste otsimist ja kasutamist soovitab ta ka teistele õpetajatele – et tulla korraks välja oma igapäevasest rutiinist, isegi kui see teatud perioodiks elu mõnevõrra segi paiskab.

Igapäevase rütmi raputus võib mõjuda väga inspireerivalt

Maidre jagab oma kogemusest, et riiklik haridusstipendium võimaldas tal võtta aega, et olla ühes teemas süvitsi sees, pühenduda ja areneda. «Selline arenemisvõimalus tõmbab õpetaja igapäevasest hektilisest rabelemisest eemale. Iga õpetaja teab, et koolis on tal kindel plaan, mida päeva jooksul teha. Aga tihti avastame ennast tegelemas mingite käigu pealt ettetulevate probleemidega – näiteks edasilükkamatu vestlus õpilasega, mis võtab rohkem kui pool tundi, või arutelu kolleegiga, mida polnud sootumaks plaanis. Või saad hoopis hommikul teada, et kolleeg on haige ning lähed teda asendama,» toob ta näiteid. «Kool on keskkond, kus ootamatused on õpetaja igapäevasteks kaaslasteks ja lõpuks võib end avastada olukorrast, kus sinu idee päevast ei lähe üldse kokku sellega, mida koolielu pakkus.»

Riiklik stipendium, millele kõik õpetajad ka tänavu 15. novembrini kandideerida saavad, on Maidre hinnangul võimalus koolielu virvarrist välja astuda ja vahelduseks rahulikult oma päeva planeerida. «Mõne asjaga lähebki ennast koolitades kauem kui arvad, sest oled põhjalikult pühendunud ja saad võtta aega sellele süvenemiseks,» selgitab ta.

Omaette kogemus, mida Maidre ka teistele õpetajatele soojalt soovitab, on keset kooliaastat korraks oma tavapärasest rütmist välja astuda. «Kuna idee kandideerida tuli ootamatult, siis oli tarvis koolis poole aasta pealt nii mõnedki kursused ja süvakursused ümber teha. Aga õnneks on meie koolis väga suure kogemusega õppealajuhataja, kelle jaoks ei olnud see probleem. Probleem tekkis hoopis minul endal, et leppida mõttega: kuidas ma hüppan keset kooliaastat välja, ei võta osa üritustest ega vastuta mingite asjade eest? See oli alguses isegi natuke häiriv, kuid harjusin üsna pea, kui õnnestus süvitsi enda valitud mikroskoopia praktikumi sukelduda,» jagab Maidre kogemusi, julgustades ka teisi ametikaaslaseid muutusi katsetama.

«Pärast koroonapiirangute tõttu läbi viidud distantsõpet oli see väga oluline ja patareisid laadiv periood. Mul oli aega olla, uurida ja nokitseda rahus teadmisega, et kuhugi pole kiiret. Ehk et vahelduseks oli mul aega olla ja mõelda,» lisab Maidre.

Õpilastele mõjub puhanud õpetaja hästi

Samas usub ta, et vahepealsest koolitusperioodist said lisaks temale kasu ka kool ja tema õpilased. «Õpilased said endale kindlasti pisut puhanuma õpetaja. Kindlasti pole stipendium võluvits, mis ravib kõik maailma hädad, aga samas on see positiivne pidur, mis lubab katkematu koolimöllu korraks pausile panna. See aitas mul korraga ühele asjale pühenduda, et olla oma õpilaste jaoks selle tulemusel parem õpetaja ja enda ning oma sõprade jaoks vähem rabelev, puhanum ja rohkem särasilmne inimene,» võtab Maidre kokku ja kutsub kõiki õpetajaid üles tegema mingil moel sarnast mini-restarti.

Ka tänavu pakub riik nii õpetajatele kui tugispetsialistidele võimalust kandideerida haridusstipendiumile, mille eesmärk on ergutada haridusvaldkonna arengut. 11 000 euro suuruse stipendiumile kandideerimine kestab 15. novembrini. Täpsem info stipendiumi kohta asub haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.

Märksõnad
Tagasi üles