Eesti õpilane võitis ülemaailmsel kliimateadlikkuse olümpiaadil pronksmedali

Meie planeet Maa. Foto: NASA

Eesti esmakordne osalus ülemaailmsel kliimateadlikkuse olümpiaadil oli kohe edukas, kui Jelizaveta Štšura Narva keeltelütseumist võitis pronksmedali.

Kliimateadlikkuse olümpiaad on ülemaailmne virtuaalne võistlus, mille eesmärk on teadlikkuse tõstmine ja kliimateemaliste tasuta õppematerjalide kättesaadavaks tegemine üle maailma.

Olümpiaad koosnes neljast voorust: olid kvalifikatsioonid, kus õpilased vastasid küsimustele testivormis; veerandfinaal, mis koosnes põhjalikumast küsimustikust; poolfinaal, kus õpilased kirjutasid lühiessee ühel kliimaga seotud teemal ja vastasid pikemalt küsimustele ning arutasid kliima eripärade üle koos paarilisega. Finaali ülesanne oli pikem essee ühel kliimaga seotud teemal ja võisteldi paarides.

Olümpiaad toimus teist korda ning Eesti osales esmakordselt. Võistlus on suunatud vanusegrupile 12–25 eluaastat. Kliimaolümpiaadil oli enam kui 55 000 osalejat üle maailma ja Eestist osales 155 noort. Finaali ehk 100 parima sekka jõudis üks Eesti õpilane – Jelizaveta Štšura Narva Keeltelütseumist, kes võitis olümpiaadil pronksmedali. Võrreldes klassikalise olümpiaadiga ei ole ühelegi riigile lõppvoorus tagatud kindel arv kohti ja see muudab Eesti õpilase saavutuse veel erilisemaks.

«Lahendasime esseedes kahte probleemi – tuumaenergia Taanis ja toiduga kindlustamatus Zambias ja Angolas. Arutasime, kuidas teemad on kliimamuutustest mõjutatud ja kuidas sellega toime tulla. Esseede eesmärk oli panna kokku plaan, kuidas probleemi lahendada. Mulle meeldis võimalus saada uurimiskogemust ja uusi teadmisi, aga minu lemmik osa sellest olümpiaadist oli võimalus kohtuda uute ja huvitavate inimestega ja leida sõpru, kes on ka huvitatud kliimamuutustest,» kirjeldas Jelizaveta Štšura kliimaolümpiaadilt saadud kogemust.

Küsimuste- ja esseevooru juures tõid nii korraldajad kui osalejad välja, et õpilaste arusaam probleemidest varieerub väga palju ja sõltub sellest, millises kliimas elatakse ning milliste väljakutsetega igapäevaselt kokku puututakse. Näiteks on Eestis tavapärane pikk kütteperiood, jahedad talved, kuid troopikas elavate õpilaste jaoks on tavapärane aastaringne jahutusperiood. Olümpiaad suurendab õpilaste arusaama maakera kliima varieeruvusest ja piirkondlikest väljakutsetest.

Olümpiaadi parimad tutvustavad enda töid sel nädalal Sharm el Sheikhis ülemaailmsel kliimakonverentsil COP27.

Kliimateadlikkuse olümpiaadi Eestis korraldab GLOBE Eesti.