Karis: kõik õppeained peavad käsitlema ka keskkonnateemasid

President Alar Karis Sharm el Sheikhis ÜRO kliimakonverentsil COP27 Foto: Ilmars Znotins

Sharm el Sheikhis ÜRO kliimakonverentsil COP27 osalev president Alar Karis märkis haridusest rääkides, et keskkonnateemad peavad olema lõimitud kõigisse õppeainetesse.

Karis osales Sharm el Sheikhis Rumeenia riigipea Klaus Iohannise ja Tšehhi peaministri Petr Fiala korraldatud ümarlauaüritusel, mis keskendus keskkonnateadlikkuse tõstmisele ning riikide koostööle kliimahariduses. Eesti riigipea rõhutas, et keskkonnateemad, sealhulgas kliimamuutused, peavad olema lõimitud kõigisse õppekavadesse, kuna planeedil on kõik omavahel seotud. «21. sajandil mõjutavad kliimamuutused kõiki eluvaldkondi, muusikast matemaatikani. Meie haridus peaks seda samuti peegeldama,» sõnas riigipea.

Karis tõi esile, et kliimamuutused ei ole ainus pakiline keskkonnaprobleem. «Samuti kaotame elurikkust ning muldade ja vete kvaliteet halveneb. Kliimamuutus võimendab neid probleeme, kuid neil on ka muud inimtegevusest tingitud põhjused. Seetõttu peab haridus suunama meid mõistma erinevate keskkonnaprobleemide põhjuseid ja mõjusid, nende võimalikke lahendusi ja kohanemisviise,» lisas ta.

Eesti on president Karise sõnul võtnud jätkusuutliku arengu koolide õppekavas horisontaalseks teemaks. «Meil on üleriigiline keskkonnahariduskeskuste võrgustik. Need keskused pakuvad ka mitteformaalset haridust,» ütles Eesti riigipea.

Tema sõnul jälgib 20 protsenti Eesti koolidest ja lasteaedadest ülemaailmse Rohelise Kooli liikumise liikmetena oma tegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid. «Õpetajad kinnitavad, et need tegevused loovad lastes positiivse sideme loodusega. Ja see on hea esimene samm keskkonnasõbraliku käitumise poole,» lausus Karis, lisades, et siiski on veel palju õppida, kuidas käitumisharjumusi muuta.

Riigipea rõhutas, et noorte kõrval ei tohi unustada ka täiskasvanuid. «Ühest küljest peame tagama, et avalik arutelu kliimamuutuste üle põhineks teaduslikel faktidel ja parimatel olemasolevatel teadmistel. Kriitilise mõtlemise ja loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine on elukestev tegevus,» sõnas Karis. «Teisalt peame looma ka täiskasvanute jaoks kogemusi, mis muudavad nähtavaks inimese mõju keskkonnale. Siin on hea näide maailmakoristuse algatus Teeme Ära, millest on tänaseks kasvanud üks suurimaid üleilmseid keskkonnaliikumisi,» lisas ta.

«Nüüd peame tagant tõukama sarnast digiprahi kampaaniat, mis teadvustaks meie digitaalsete tegevuste jalajälge. Eesti kui digitaalsete avalike teenuste üks teerajajaid tunneb vastutust teadvustada digielu keskkonnamõjusid. Kõik mittevajalikud e-kirjad, fotod ja pilvedokumendid kulutavad energiat. Kuna teame, et tarbimise vähendamine on üks tõhusamaid viise kliimamõju leevendamiseks, siis miks mitte alustada sellest,» sõnas president.

Rumeenia ja Tšehhi korraldatud arutelust võtsid teiste seas veel osa Bulgaaria, Poola, Läti, Slovakkia, Sloveenia ja Rwanda presidendid, samuti Euroopa Investeerimispanga, ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP), UNICEF-i esindajad.