Teadusagentuur toetab Ukraina teadlaste jätkuvat kaasamist uurimisrühmadesse

Ukraina sümboolikaga vilditud rinnamärk. Foto: Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit

Eesti Teadusagentuur toetab Ukraina teadlaste kaasamist uurimisrühmadesse ka 2023. aastal.

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas pikendada kevadel alguse saanud toetusmeedet, mille eesmärk on toetada Ukrainast saabunud teadlasi, kaasates neid käimasolevasse stardi-, rühma- või arendusgrandiprojekti. Algselt pidi meede kestma 2022. aasta lõpuni. Kuna aga olukord Ukrainas ei ole paranenud ning Ukraina teadlased vajavad praegugi tuge, otsustas Teadusagentuuri hindamisnõukogu pikendada meedet aasta võrra.

Taotluste esitamise uus tähtaeg on 31. oktoober 2023 ja Ukraina teadlane tuleb projekti kaasata 2023. aasta jooksul. Ülejäänud tingimustes muudatusi ei ole. Toetuse periood on kuni kuus kuud ning ühte projekti võib kaasata mitu teadlast. Toetuse maht ühe inimese kohta on 2000 eurot kuus, kui kaasatakse täitja, ning 3000 eurot kuus, kui kaasatakse põhitäitja. Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda Teadusagentuuri kodulehel.

Hindamisnõukogus jõudis lõpule ka riiklike uurimistoetuste uudne hindamisprotsess. Hindamisnõukogu tegi teadusagentuuri juhatusele ettepaneku rahastada 66 uut uurimisprojekti, mille kogumaht 2023. aastal on üle 10 miljoni euro. Lähtudes riigieelarvesse planeeritud summadest tehti ettepanek suurendada rühmagrantide mahtu, seejuures järeldoktorite ja stardigrantide mahu suurendamine oli planeeritud juba vooru avanemisel kevadel. Lõpliku rahastusotsuse saab teadusagentuuri juhatus hindamisnõukogu ettepaneku alusel teha pärast haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist.

Täpsemad andmed taotluste ja eraldatud grantide, edukuse, valdkondlike mahtude, asutustele jagunemise, grandisaajate soolise jaotuse ja muu kohta avaldatakse seejärel teadusagentuuri kodulehel. Siiski on juba praegu võimalik teha otsus nende projektide kohta, mida seekord pole võimalik rahastada. See info saadetakse taotlejatele lähiajal.

Tänavu läks Teadusagentuur üle uuele hindamissüsteemile, kus taotlusi hindab lisaks rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele ka eetika ja andmehalduse eksperdikomisjon. Komisjon koosnes 14 teaduseetika ja/või andmehalduse eksperdist, kes hindasid taotleja kavandatud tegevusi eetiliste ja õiguslike riskide lahendamiseks ning teadusandmete haldamiseks. Lisaks andsid eksperdid taotlejatele soovitusi, millele projektiks vajalike lubade taotlemisel eetikakomiteedes tähelepanu peab pöörama ja kuidas teadusandmeid hallata.

Seda eksperdikomisjoni juhtis Teadusagentuuri eetika valdkonna juht Marten Juurik, kelle sõnul oli komisjonil korraga kaks ülesannet: hinnata kriitiliselt taotluses esinevaid puudusi ning toetada taotlejat, andes nõu ja soovitusi. «Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindamist eraldi komisjonis katsetati esmakordselt ning esimese aasta põhjal kogunes mitmeid ettepanekuid hindamisprotsessi parandamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks,» ütles Juurik.

Hindamisnõukogu käsitles seda piloteerimisena ning otsustas, et sisult ja teaduslikult head taotlused saavad võimaluse teaduseetika ja andmehalduse ekspertide poolt välja toodud puuduste lahendamiseks. Need tingimused edastatakse taotlejatele koos rahastusotsusega.

Teadusagentuuri uued toetuste voorud on juba ettevalmistamisel ning esimesed neist avanevad juba jaanuaris.