Reformierakond rõhutab eestikeelsele haridusele ülemineku tähtsust

Liina Kersna Foto: Vahur Kersna

Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna valimisprogrammi põhimõtted hariduspoliitikas, mille hulka kuuluvad eestikeelsele haridusele ülemineku lõpuleviimine, õpetajate palgatõus tasemele 120 protsendi riigi keskmisest ja lasteaia viimasest rühmast kooli ettevalmistusaasta kujundamine.

«Eesti haridussüsteemi olulisim ülesanne järgmistel aastatel on eestikeelsele haridusele ülemineku sujuv rakendamine, mis algab juba aastast 2024,» ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas, lisades, et just järgmisel valitsusel lasub vastutus see aastaid oodatud ja lõpuks ära otsustatud reform teoks teha.

Haridustöötajad vajavad enam väärtustamist

Haridusprogrammi töörühma juht, endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõi dokumendi kandva osana välja haridusvaldkonna inimeste suurema väärtustamise. «Eelmiste valimiste lubaduse viia õpetaja keskmine palk üle 2000 euro on Reformierakond täitnud. Edasi peame tegema otsuseid, mis aitavad õpetaja palga viia vähemalt eesmärgiks seatud 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Oluline on tõsta ka õpetajate palga diferentseerimise fondi, et koolijuhid saaksid rakendada õpetajate karjäärimudelit.»

Põhjalikus programmis käsitletakse veel lasteaia viimase aasta kooli ettevalmistusaastaks kujundamist, haridussüsteemi paindlikuse suurendamist ning tõenduspõhiseid programme koolikiusu vähendamiseks ja laste liikumise suurendamiseks.

Alusharidus kiirelt eestikeelseks

Reformierakonna eesmärk on, et alusharidus on alates 2024. aastast eestikeelne, sest estikeelne lasteaed loob kõigile lastele, hoolimata kodukeelest, valmisoleku õppimiseks eestikeelses üldhariduskoolis. Riik ja omavalitsused ei korralda ega rahasta muukeelset lastehoidu ega alusharidust.

Üldharidus on Reformierakonna nägemuse järgi alates 2030. aastast eestikeelne ja eestimeelne. Just sellest ajast rahastak riik üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust, et tagada kõigile noortele ühtlaselt hea kvaliteediga haridus ning luua võrdsed võimalused nii haridustee jätkamisel kui ka tööjõuturul. «Samuti on oluline ühine info- ja väärtusruumi loomine. Kõigis erakoolides, kus õppetöö toimub võõrkeeles, tuleb koolipidajal tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri õpetamine riigi määratud ulatuses,» seisab reformierakonna hariduspoliitika kavas.

Vaja on uusi ja häid õpetajaid

Ühtlasi leiab Reformierakond, et vaja on uusi kvalifitseeritud õpetajaid ja koolijuhte. «Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25-protsendilise palgaerinevuse sama õppeasutuse sees,» leiab Reformierakond.

Erakonna hinnangul on vaja teha ülikoolidega kokkulepped õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide kraadiõppe ja täiendkoolituse korraldamiseks, ka on plaanis luua abiõpetajate ettevalmistamise süsteem. «Õpetajate suurt töökoormust saab vähendada, kui klassis on ka abiõpetaja. Vaja on luua abiõpetajate kvalifikatsioon, võimalused selle omandamiseks ning tasustamise kokkulepped,» seisab Reformierakonna plaanides.

Koolikeskkond olgu turvaline

Reformierakond leiab ka, et koostöine koolikultuur ja mõnus ning turvaline koolikeskkond toetavad õppimist ja õpetamist. Nii toetatakse koostöise koolikultuuri, õpetajate ja koolijuhtide supervisiooni ja mentorsüsteemi arendamist, samuti õpetajate ja õpilaste vaimse heaolu toetamist. «Vaimse tervise probleemide ennetamine, õigeaegne märkamine ja oskuslik sekkumine tagavad arenevatele noortele vaimset tervist toetava keskkonna. Selleks laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust nii noorte inimestega töötajatele kui ka teismelistele. Lisaks soodustame loovterapeutide laialdasemat kasutamist haridusasutustes. Näiteks kunstiteraapia aitab ennetada laste vaimse tervise probleeme ning teadusuuringute põhjal sobib kunstiteraapia hästi koolidesse,» märkis Reformierakond.

Erakond peab oluliseks ka turvalist ja mõnusat koolikeskkonda ja koolis laste liikumisharjumuse kujunemist. «Toetame Tartu Ülikooli liikumislabori Liikuma Kutsuva Kooli programmi laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisavalt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava,» märkis Reformierakond.

Kutseharidus peab olema kaasaegne

Erakond on veendunud, et kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse.

«Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes. Selleks, et põhiharidust omandavad lapsed õpiksid tundma kutsekoolides õpetatavaid erialasid, soodustame koostööd üldhariduskoolide ja kutsekoolide vahel. Muuhulgas on võimalik kutsekoolide juurde luua progümnaasiume,» seisab Reformierakonna hariduspoliitika kavas.

Ka kõrgharidus eesti keeles

Kõrgharidus, teadus ja innovatsioon on Reformierakonna kinnitusel vastastikkuses sõltuvuses ja ühiskonna arengu mootoriks. Ülikoolid, ettevõtjad ja avalik võim peavad leidma koostöömudeli konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva majanduse arendamiseks. Ühtlasi peab Eestis saama kõrgharidust ja teaduskraade omandada eesti keeles.

Kõrghariduse toetus riigieelarvest suureneks Reformierakonna nägemuse järgi vähemalt 15 protsenti aastatel 2023–2027. Samal ajal tuleb soodustada eraraha kaasamist kõrgharidusse, et kõrghariduse rahastamine kasvaks 1,5 protsendini SKP-st. «Eesti riigi jaoks vajaliku haritlaskonna tagamine, eesti keele ja kultuuri säilimine ning areng nõuavad ühiskonnalt solidaarset panust ülikoolide ülalpidamisse. Peame oluliseks kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavust, seetõttu tagame esimese kõrghariduse kõigile õppijatele maksumaksja toel ehk õppijale tasuta. Riik saab halduslepingutega määrata ühiskonnale olulistes valdkondades tasuta õppimise ka ümberõppel. Soodustame eraraha kaasamist, sh ettevõtjate panust kõrgharidusse tõstmaks õppekvaliteeti, parandamaks üliõpilaste õpikeskkonda ja tõstmaks üliõpilaste õpimotivatsiooni. Samal ajal peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele,» leiab Reformierakond.

Kõrgharidus peab Reformierakonna hinnangul olema rahvusvaheline. Riigi poliitika peab soosima Eestisse õppima tulemist ja eestlaste õppimist mainekates välismaa ülikoolides, soodustades peale õpingute lõpetamist nende naasmist kodumaale.