Keskerakond ei toeta eesti õppekeelele üleminekut juba ülejärgmisest aastast

Keskerakondlane Marko Šorin kardab, et kiirustades eesti õppekeelele üleminekul halvenem märgatavalt hariduse kvaliteet. Foto: Urmas Luik

Keskerakond ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, mis sätestaks eesti õppekeelele ülemineku juba ülejärgmisest aastast, sest eelnõu on toores ning eesti keele oskuse parandamist alustatakse valest otsast.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Marko Šorin sõnas, et Keskerakonna eesmärk on, et kõik Eestis alaliselt elavad inimesed oskaksid heal tasemel eesti keelt, mis toetaks muu emakeelega inimesi nii tööjõuturul, hariduse omandamisel kui ka meie kultuuriruumis. «Paremat keeleõpet ei saa aga hariduse kvaliteedi lammutamisega, milles jäävad kannatajateks nii eesti kui ka vene emakeelega õpilased, aga ka tuhanded õpetajad. Täna koalitsioonierakondade pakutav eelnõu ei vii meid mitte parema eesti keele oskuseni, vaid on poliitiline samm, mis suunab koolipered igasuguse ettevalmistuseta teadmatusse,» rõhutas ta.

Eestikeelseid õpetajaid on puudu

Marko Šorin tõi välja, et juba praegu on Eestis puudu ligi 700 õpetajast ning eelnõu kohaselt võib vallandamise saatus oodata veel 2300 õpetajat, kes ei valda piisaval tasemel eesti keelt. «On raske ette näha 3000 õpetaja leidmist lähiaastatel. See aga tähendab, et nii eesti kui ka eesti/vene õppekeelega koolides langeb pakutava hariduse kvaliteet, sest õpetajaid kas pole või on asemele võetud inimesed, kel on keskharidus ja eesti keele oskus ning sellega pädevus tahvli ees seista piirdub,» tõi riigikogulane välja eelnõus sätestatu.

Lisaks on Marko Šorini sõnul väga kahetsusväärne, et toimiv keelekümblus kaotatakse selle asemel, et seda arendada ja laiendada. «Juba täna soovivad muu emakeelega inimesed õppida eesti keelt rohkem, kui riik suudab võimaldada nii erinevate kursuste näol, aga ka koolides ja lasteaedades. Selle asemel, et panna paika aastanumbrid ja loota, et juba praegused mured on homme äkki mitte suuremad, vaid väiksemad, tuleks alustada tänaste murede lahendamisest ja liikuda edasi loogiliselt ning mõistlikult. Täna ei paku koalitsioon sisulisi lahendusi ja Keskerakond ei soovi sellistes poliitmängudes osaleda. Kuningas on alasti ja meil peab olema julgust seda välja öelda,» ütles Šorin.

Vaja on tõhustada keelekümblust

Keskerakonna hinnangul toob eelnõu vastuvõtmine kaasa olukorra, kus paljud venekeelsed lapsed tulevad eesti õppekeelega koolidesse, kus puudub vajalik ressurss nende õpetamiseks ning toimub drastiline õppekvaliteedi langus nii eesti kui vene keeles õppivate õpilaste seas.

«Täna tuleks tõhustada keelekümbluse metoodika kasutamist ja suurendada selle mahtu, mitte seda kaotada. Riik ei suuda tänagi eesti keelt õpetada soovitud mahus,» leiab Keskerakond.

«Praegu on haridussüsteemis puudu umbes 700 õpetajat ja iga aastaga probleem järjest süveneb. Hinnanguliselt on venekeelseid õpetajaid, kes kaotaksid reformi tagajärjel töö, 2300. Samuti on 3000 õpetajat pensionieas. Kuidas reform tagab puudujäägi, jääb selgusetuks. Praegune süsteem valmistab ette 40–50 õpetajat aastas,» jätkab Keskerakond.

Partei kinnitusel suureneb tööjõupuuduse tõttu nõuetele vastavate õpetajate töökoormus märgatavalt, mis raskendab veelgi heade õpetajate leidmist ja nende motiveerimist. «Õpetajatega, kellel puudub nõutav eesti keele oskus, ei saa eelnõu kohaselt sõlmida aastaseid lepinguid. See võib kaasa tuua olukorra, kus koolid on sunnitud õpetajateks palkama järjest rohkem keskharidusega inimesi, mis omakorda toob kaasa hariduse kvaliteedi järsu languse,» märkis erakond.

«Kuna tiheneb konkurents eesti/vene ja eesti keelt õpetavate koolide vahel, algab tihe konkurents eesti keelt kõnelevate õpetajate üle, mille tagajärjel on vähem õpetajaid ja kvaliteedilangus ka eesti koolides,» märkis Keskerakond. «Iga Eestis elav inimene peab oskama eesti keelt ning riigi ülesanne on korraldada muukeelsetele inimestele võimalikult tõhus eesti keele õpe. Üleminekut saab teostada siis, kui selleks on loodud vajalikud eeldused.»