/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2020/07/15/13212722t1hda40.jpg)
Kaubanduskoda pöördus taas haridus- ja teadusministeeriumi poole, et juhtida tähelepanu tõsistele haridusvaldkonna puudujääkidele, muu hulgas hariduse ebaühtlasele kvaliteedile Eesti eri paigus ja vähesele huvile õpetaja elukutse vastu.
Ettevõtjad on mures hariduse ebaühtlase kvaliteedi pärast (2)
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts toob pöördumist kommenteerides välja, et ettevõtjate mure Eesti haridussüsteemi pärast on kestnud aastakümneid, kuid nüüd on tekkinud kriitiline hetk, kus ei saa otsuseid enam kaugele tulevikku lükata.
«On teatav traditsioon, et kirjutame haridusvaldkonna teemadest otsustajatele iga aasta, nii probleemide kui ka lahendustega. Traditsiooni osa on ka see, et pöördumised jäävad üldiselt tähelepanuta või kui ka probleemi tunnistatakse, siis selgeid lahendusi ikka ei paista. Samal ajal aga vananeb meie õpetajaskond, kannatab hariduse kvaliteet, on oluliselt vähenenud huvi loodusteaduste ning ka õpetajaameti vastu,» rääkis Palts.
Gümnaasiumivõrk vajab korrastamist
Mis puudutab keskharidust, siis on gümnaasiumide arv vähenenud 12 aastaga 224 koolilt 158 koolini. Kuid koja hinnangul on koolide hulk ikka veel liiga suur ning riigi 2025. aastaks seatud eesmärk jõuda alla saja gümnaasiumini on keeruline täita.
Seepärast soovib koda teada, mida on konkreetselt tehtud gümnaasiumivõrgu korrastamiseks, kas on plaanitud seada gümnaasiumile minimaalne õppijate arv ning kuidas plaanitakse saavutada 2025. aastaks seatud eesmärk.
Paltsi sõnul on ettevõtjad pikalt rõhutanud kitsa matemaatika eristamise probleemi, mis vähendab oluliselt gümnaasiumi lõpetavate õpilaste edasiõppimise võimalusi.
«Ei ole üllatus, et inseneeria ning teised tehnilised erialad ei ole eriti populaarsed. Kuid kui noort ei motiveerita üldse õppima nii-öelda traditsioonilist matemaatikat, siis on ka selge, et nende erialade populaarsus ei saa tõusta. Seetõttu soovime riigilt selget plaani inseneride juurdekasvu soodustamiseks ning vastust küsimusele, miks kitsast matemaatikat ei ole gümnaasiumidest ära kaotatud, kuigi on teada selle väga ulatuslik piirav mõju lõpetajate elukutsevalikutele ja edasiõppimisele ülikoolis,» küsis Palts.
Koda leiab, et gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste koostööd tuleb soodustada, et võimaldada õpetajate puuduses õpilastele mitmekesist kvaliteetset haridust. Näiteks võiksid kutseõppeasutuse õpilased käia nii üld- kui lisaainete tundides gümnaasiumis ning gümnaasiumiõpilastel võiks olla võimalus käia kutseõppeasutuses valikaineid omandamas.
Seetõttu soovib koda selgitust, miks ei ole suudetud edendada riigigümnaasiumide ja riigikutseõppeasutuste vahelist koostööd rohkem, kui vaid mõni üksik näide.